• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Soome suurtööstus tahab veel ühte tuumajaama

    Soome suuruselt teine energiaettevõte Teollisuuden Voima (TVO) esitas läinud nädalal valitsusele taotluse rajada viies tuumajaam, mille võimsuseks oleks 1000?1600 MW. Kui kinnitus saadakse, võiks jaam töös olla 2008. aastal.
    Sellega oleks Soome ainus riik Euroopas, mis kavandab uue reaktori ehitust, samas kui näiteks Rootsi ja Saksamaa on asunud tuumaenergeetikast loobuma.
    Soome energiatööstuse föderatsiooni Finergy hinnangul kasvab Soome energiavajadus eeloleval 15 aastal enam kui 20 ? praeguselt 80 miljardilt kilovatt-tunnilt umbes 2015 miljardile kilovatt-tunnile aastaks 2015.
    Selleks on juurde vaja 3800 MW täiendavaid energiatootmise võimsusi.
    Kui Soome suurendaks söe, masuudi või gaasi osa energiatootmises, ei suudaks riik täita 1997. a Kyoto kliimakonverentsil võetud eesmärke vähendada kasvuhoonegaase, mis põhjustavad kliima soojenemist.
    Tuumajaama pooldajate sõnul on tuumaenergia ainus viis, kuidas heitmete hulka vähendada. Vastaste sõnul on keskkonnariskid liiga suured. Reedel korraldasid Greenpeace?i aktivistid Helsingis meeleavalduse TVO suurosaniku UPM Kymmene kontori ees.
    ?Kui see loob tohutu jäätmemäe, pole tegemist jätkusuutliku lahendusega,? toetas vastaseid ka ELi keskkonnavolinik Margot Wallström.
    Samuti leiavad kriitikud, et Skandinaavias on juba praegu elektrienergia toodangu ülejääk, mistõttu Soome võiks hõlpsasti importida elektrit naabritelt. Finergy presidendi Juhani Santaholma sõnul on see aga tingitud viimaste aastate ebatavaliselt kõrgest sademete hulgast, mis on võimaldanud toota suures koguses odavat hüdroenergiat.
    Praegu impordib Soome normaalaastal ca 15 elektrienergiast, mis kaetakse peamiselt Venemaa tuumaenergia ja Rootsi hüdroenergia impordiga.
    Soome tööstus, mille arvele langeb 56 riigi energiatarbest, tahab importi vähendada. TVO taotlusele on lisatud 49 ettevõtte nimed, kes ?leiavad, et konkurentsivõimelise hinnaga elektrienergia kindlustamine ja ilmastiku kaitseks võetud kohustused kõnelevad Soomes tuumaenergia poolt?.
    Lappeenranna tehnikakõrgkooli arvestuste järgi oleks uue tuumajaama elektri hind 12,8 penni ehk 33 senti kilovatt-tund, mis teeb selle suhteliselt konkurentsivõimeliseks. Võrdluseks ? maagasist toodetud elektri hind on 41,6 senti ja turbast toodetud energia 47,8 senti kilovatt-tund. Kivisöest toodetud elektri hind on 37 senti.
    Uue reaktori maksumuseks on hinnatud 1,46?2,15 mld dollarit ning see rajataks olemasolevate tuumajaamade juurde kas Loviisasse või Olkiluotosse.
    Soome neli tuumajaama koguvõimsusega 2600 MW katavad praegu 28 riigi energiatarbest. Viies jaam tõstaks selle osa 35-le.
    Ülejäänud energiatoodangust tuleb kuuendik maagaasist ja kivisöest, hüdroenergia ja tööstuse protsessidest samuti kummastki kuuendik ning üks kuuendik imporditakse. Tuuleenergia ja taastuvate energiaallikate osa on väike.
    Soome valitsus, kuhu kuulub roheliste partei, on uue reaktori rajamise suhtes eri meelt. Siiski paistab, et nii valitsuses kui ka parlamendis on toetajaid rohkem. Rohelised ähvardavad aga tuumajaama rajamist toetava otsuse puhul valitsusest lahkuda.
    Oktoobrikuu küsitluse järgi on tuumaenergia vastu 55 ja poolt 38 soomlastest. 70 protsenti elanikkonnast tahaksid uue tuumajaama rajamise osas rahvahääletust.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Mihkel Nestor: hüvasti, administraator ja garderoobitädi!
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Seekordne Nobeli majanduspreemia laureaat pälvis auhinna muu hulgas tõestuse eest, et miinimumpalga tõus ei pruugi tööhõivele mõjuda negatiivselt. Loodetavasti peab see paika ka Eesti järgmise aasta hüppelise miinimumpalga tõusu puhul, kirjutab SEB majandusanalüütik Mihkel Nestor.
Erootikapood loobus börsiplaanidest Omanik: me ei sobitu oma harimata juhatusega börsile
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Tallinna börs teatas täna, et erootikapoode Hot Lips opereeriv HC Pro AS on otsustanud börsiletulekust loobuda. Ettevõtte juhi ja omaniku Timo Juhani Majuri sõnul selgus, et lisakapitali neil siiski vaja ei ole, samuti tekkis tal tunne, et nad ei sobi börsile.
Arco Vara juht loodab Enefitist kiiret kasumit
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Kinnisvaraarendaja Arco Vara tegevjuht Miko-Ove Niinemäe tõdes, et osales väikeses mahus Enefit Greeni IPO-l, kuid neljakordne ülemärkimine tuli talle vaatamata soodsatele oludele üllatusena. Niinemäe näeb, et investorite arvu kasv on kasulik kõigile.
Riigikohus muutis kevadel vastutuse põhimõtteid kortermajade veetorude purunemisel
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.
Tänavu kevadel tegi riigikohus olulise otsuse kortermaja veetoru lõhkemise juhtumis.