Välisäri reeglid

Artikkel

- Uudised
- 19. november 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Välisäri reeglid
Kuna äritegevus on muutunud tänapäeval üha rahvusvahelisemaks, põrkuvad äriühingud üha enam kokku rahvusvaheliste juriidiliste küsimustega.
Näiteks juhul, kui ühe riigi äriühing omandab teise riigi äriühingu aktsiad või ettevõtte, tuleb juristidel selgeks teha mõlema riigi olulised õiguslikud küsimused ühingu-, lepingu-, konkurentsi- ja maksuõiguse valdkonnas. Äriühingute ühinemisel ja omandamisel tuleb arvestada ka EU konkurentsiõigust, eelkõige ühinemise kontrolli osas.
Ka nn tavaliste ostu-müügilepingute puhul, mille pooled on eri riikidest, tuleb hoolikalt tutvuda rahvusvaheliste aspektidega, eelkõige rahvusvahelise eraõiguse sätetega.
Enamikus riikides kehtivad lepinguvabaduse põhimõtted, mille alusel pooled võivad valida, millise riigi seadust rakendatakse antud tehingu puhul. Tuleb arvestada, et mitmes riigis kehtivad siseriiklikud piirangud välisriigi seaduste kohaldamisel. Seega võib juhtuda, et kohaldamisele tuleb siiski asukohamaa seadus, kuigi pooled on teisiti kokku leppinud (nt kinnisvaratehingute puhul).
Samuti oleks vajalik selgitada kauba ostu-müügitehingu puhul, kas kohaldamisele kuulub selle maa seadus, milles pooled kokku leppisid või tuleb lähtuda 1980. aasta ÜRO konventsioonist kaupade rahvusvaheliste ostu-müügi lepingute kohta.
Keerukam on olukord juhul, kui kohaldatav seadus on jäetud lepingus märkimata. Siis tuleb lähtuda poolteks olevate riikide rahvusvahelise eraõiguse sätetest, mille alusel üldjuhul kuulub kohaldamisele selle maa seadus, millega tehingust tulenev kohustus on kõige lähemalt seotud. Kuid ka siin võib esineda riikide seadustes nüansse.
Põhimõtteliselt kehtivad ka internetikaubanduses ja IT valdkonnas laiemalt lepinguvabaduse põhimõtted ja reegel, et juhul kui lepingus ei ole sätestatud teisiti, kohaldatakse tehingu täitmise asukohamaa (kus paiknevad ühenduspunktid või teenuse pakkuja) seadust.
Internetiäris on aga veelgi keerulisem välja selgitada, millises riigis toimub äritegevus, kus on tekkinud kahju ning millise maa seaduste alusel ettevõtja tegutseb.
Nagu näha, tekib rahvusvahelises äris hulgaliselt küsimusi, mida ettevõtja peaks teadvustama enne tehingu sõlmimist. Ja mitte ainult teadvustama, vaid soovitavalt ka asjatundjatega konsulteerima. Vastasel juhul võib kaasneda hilisem vaidlus, mis enamasti osutub aeganõudvaks ja kulukaks mõlemale poolele.
Kuid ka vaidluste puhul ei saa mööda rahvusvahelistest küsimustest. Tekib küsimus, millises riigis kohtuvaidlust alustada või pöörduda hoopis vahekohtusse ja kui kalliks protseduur ühel või teisel juhul võib osutuda. Ka siin on oluline juba enne lepingu sõlmimist kokku leppida, kus ja kuidas vaidlused lahendatakse.
Kui kokkulepe puudub, tuleb aru anda, et välispartneriga kohtus käimine Eesti kohtutes, nii ahvatlev kui see ka ei tundu, ei pruugi Eesti ettevõtjale lõppkokkuvõttes kasu tuua, kuna sellist kohtuotsust tsiviilasjas ei ole veel võimalik välismaal välispartneri suhtes täitmisele pöörata.
Autor: Kalle Pedak
Hetkel kuum