Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Väliskülalised: reis Eestisse oodatust parem
Väliskülalised kulutasid eelmisel aastal Eesti kaupadele ja teenustele 10,4 mld krooni, mis on näiteks kolm korda rohkem kui Eesti toidukaupade eksport. Selle aasta turismitulu peaks mullust näitajat ületama umbes miljardi võrra, külastajate arvuks kujuneb eeldatavalt 3,4 miljonit. Seda, kuidas väliskülalised on rahul reisiga Eestisse, uurib turismiamet igal aastal.
Ligi 2/3 vastanutest leidis, et Eesti hinnatase on selline, nagu nad enne reisi eeldasid. Hindu peavad ootuspärasest kõrgemaks Venemaalt ja Balti riikidest pärit inimesed, lääneriikide elanikest aga nimetas ligi neljandik hinnataset oodatust madalamaks. Eesti hindadega hästi kursis olevad Soome ostureisijad märgivad küll ära hindade tõusu, kuid 40 neist leiab siiski, et ostma tasub siia tulla veel mitu aastat.
Kui hinnangut reisile ja Eesti hindadele on küsitud juba mitu aastat, siis rahulolu muude komponentidega, millega külalised kokku puutuvad ja mis tegelikult kujundavad reisielamuse, küsis turismiamet sel suvel esmakordselt. Üldiselt ollakse majutusettevõtetega rahul.
Uuritud valdkondadest sai kõrgeima hinnangu teenindus majutusettevõtetes: viiepallisüsteemis 4,1 punkti (skaalal: 1 ? väga halb, 5 ? väga hea). Kuigi teenindust kaubanduses ja toitlustuses hinnati vaid veidi madalamalt, tõi 7 vastanutest siiski esile negatiivseid kogemusi seoses teenindajate ebasõbralikkusega. See näitab, et teeninduskultuur on firmati suhteliselt ebaühtlane.
Teistest halvemaks pidasid teenindust soomlased, kes moodustavad 60 Eesti külastajatest ja kellelt laekub umbes 40 turismitulust). Ka vaba aja veetmise võimalusi hindasid soomlased halvemaks (ühekülgsemaks) kui teised. Suhteliselt positiivse hinnangu said Eesti inimesed: meist jäi hea või väga hea mulje 81 turistidest.
Keskmisest halvema hinnangu said küsitud valdkondadest vajaliku info kättesaadavus ja turvalisus. Viimasele andsid madalama hinde soomlased ja rootslased. Esmakordselt Eestis viibijad hindasid turvalisust paremaks kui varem siin käinud. See näitab, et külaliste negatiivsed kogemused on võimendunud vaid lähiriikide meedias.
Info kättesaadavusele andsid teistest madalama hinde rootslased, kelle hinnang reisile tervikuna on aga väga positiivne. Kolm aastat järjest on umbes pooled rootslastest nimetanud reisi oodatust paremaks või palju paremaks, Eesti hindu pidas eeldatust madalamaks 40 rootslastest.
Madalaima keskmise hinde (3,5) sai infrastruktuur, mida pidasid heaks/väga heaks pooled vastanuist, rahuldavaks 40, halvaks/väga halvaks 9 vastanutest. Märkusi tehti teede olukorra ja ühistranspordi kohta.
Pooled kaugemate riikide turistidest peavad reisi oodatust paremaks, üldhinnang oli kõrge. 69 küsitletuist hindas külastust ootustele vastavaks, 29 oodatust paremaks või palju paremaks. 2 nimetas reisi oodatust halvemaks. Reisi hindas oodatust paremaks näiteks 48 sakslastest, 53 brittidest ja 64 põhjaameeriklastest.
Eestist hea mulje saanud inimesed on olulised soovitajad potentsiaalsetele turistidele: ligi kolmandik küsitletuist nimetas infoallikana reisi planeerimisel sõpru ja kolleege. See ei vähenda siiski riigi rolli turismivõimaluste tutvustamisel ja maine kujundamisel.