Artikkel
  • Kuula
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Mis saab Eesti tööstusest Euroopa Liidus

    Euroopa Liiduga liitumine on Eesti ühiskonnas üks enim arutatavaid protsesse. Ka Äripäevas on ELiga seotud teemade käsitlemine kasvanud.
    Põllumehed, teedeehitajad ja mitmed teised soovivad abifondidest raha ja ministeeriumid valmistavad järjest uusi seadusi, mille aluseks on Euroopa direktiivid.
    Igal liitumise üle mõtlejal on siiski omad soovid ja nägemus. Vastavalt neile kujundab ta oma arvamuse liitumisküsimustes. Eesti majanduses-tööstuses toimuvate muudatuste iseloomu määravad ELi nõuded ja ELi enda positsioon maailmas.
    ELi majanduskeskkonna reguleerituse aste on kõrgem kui Eesti ühiskonnal. ELi seadusandlus on kujunenud mitme aastakümne vältel liikmesriikide seadusandlusest.
    Loomulikult kajastab ELi seadusandlus neid käitumistavasid ja -mudeleid, mis on kehtinud nn. vanades liikmesriikides. Iga uus tulija peab esmajoones osaks võtma juba ?klubis? olijate mängureeglid.
    Teiseks teguriks, mis määrab seadusandluse iseloomu on rahvusvahelistumine ja suurfirmade tegevuse laienemine. Suurfirmad soovivad enamasti soodsaid tingimusi oma kaupade müügiks ja tootmiseks. Soodsad kauplemistingimused on ühtsed tehnilised nõuded ja tollibarjääride puudumine. Ajakirjanduses on palju juttu olnud raskesti täidetavatest ja keerulistest eurostandarditest.
    Kui välja arvata toiduainetetööstus, ei ole standardite tingimuste täitmine probleem, enamus tööstusest toodab suures osas allhankelise iseloomuga tooteid, mida valmistatakse tellija tehniliste nõuete kohaselt. Klient astub uksest sisse ja toob oma joonised. Eestlane on ratsionaalne ja sellised, nagu on tellija soovid, tuleb ka kaup.
    Kohustused on enamasti tasakaalustatud õigustega. Liitumine ELiga peaks esmajoones andma võimaluse saada lisavahendeid investeeringuteks ja ligipääsu mitmesugustele Euroopa Liidu eelarvest finantseeritavatele projektidele.
    Iga majandusprotsessi juures on firmad ja isikud, kes saavad protsessist suuremat kasu kui teised. Võib arvata, et suuremad võitjad on firmad ja majandussektorid, kes omavad tugevamat rahvusvahelist konkurentsivõimet.
    Üks võimalik võitja võib olla puidutöötlemise sektor. Puidutööstuse konkurentsivõime rajaneb kohalikul ressursil, oskustel ja tehtud investeeringutel. Investeeringute suurus liitumisel võiks veelgi kasvada.
    Metallitööstuse (masinaehitus, metallitöötlemine ja elektroonika) konkurentsivõime aluseks on praegu küll soodsamad tööjõukulud ja tellimuste ümberpaiknemine Lääne-Euroopast Ida-Euroopasse. Tööjõukulude kasvades väheneb kindlasti hinnaeelis, kuid kutsekoolituse ja tootlikkuse ning kvaliteedi tõusuga on võimalik saavutada edu ka tulevikus.
    Suur küsimärk on liitumisel toiduainetetööstus. Prognoosida saab, et liitudes arenevad head võimalused arenguks, kuid omaette küsimuseks on, kui palju ettevõtteid suudab vastu pidada ELiga liitumiseni.
    Analüütikud on prognoosinud mõningates toiduainete tootmise valdkondades lähema 3 aasta jooksul ainult poolte ettevõtete ellujäämist. Raske saab ilmselt liitumine olema ka sellistele kapitalimahukatele tööstusharudele, nagu keemia- ja ehitusmaterjalitööstus. Keskkonnanõuete karmistumine ja energiahindade tõus võivad tooted muuta oluliselt kallimaks.
    Uue majanduse sektorite (biotehnoloogia ja infotehnoloogia) osas peaks EL mõjuma väga positiivselt. Eesti noortel teadlastel ja üliõpilastel tekib lihtsam võimalus õppimiseks ja töötamiseks Euroopa ülikoolides ja firmades. Kas nad aga seejärel tagasi tulla soovivad, sõltub Eesti oludest.
    Iga üksikisik ja riik peab ise teadma, mis ta oma arenguga tahab teha. See, mida Eesti kui riik tahab teha, peaks arvatavasti selguma arengukavadest. Arengukavadel aga on komme muutuda bürokraatlikeks dokumentideks.
    Arusaadavalt tahab iga ettevõtja rohkem kasumit, palgasaaja rohkem palka ja sotsiaalabi saaja rohkem toetusi, aga kas eksisteerivad ka mingid suunad-prioriteedid, kus suunas peaks areng toimuma. Kas sellise nägemuse omamine ja fikseerimine on vajalik/võimalik, on juba järgmise artikli teema. Ilmselt aga ei saa protsessi tulemusi hinnata ilma algsete eesmärkidega võrdlemiseta.
  • Hetkel kuum
Suur analüüs: maailmamajanduse jõujoonte murrangus pole Euroopa seis kiita
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Maailmamajanduses annavad tooni Hiina, India ja laiemalt globaalse lõuna tõus ning USA jätkuva olulisuse valguses paistab suurima kaotajana Euroopa, kirjutab majanduspublitsist Liis Laidre Äripäeva essees.
Vaikne börsipäev viis S&P 500 indeksi uue rekordini
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Suurele reedele eelnev kvartali viimane börsipäev kergitas S&P 500 indeksi vaikselt tänavu juba 22. rekordini.
Articles republished from the Financial Times
Reaalajas börsiinfo
Myraka ettevõtlusblogi: viie milli eest vaba aega, palun! “Ükskõik kui pees vahepeal asjad on, kõik läheb mööda.“
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Suure Mi toitlustusäri tänavuse hooaja kalender on koos, retseptid on koos, kaarik on stardi- ja mina laskevalmis, kirjutab Äripäeva toitlustusettevõtjast kolumnist Üllar „Myrakas“ Priks, kes seekordses postituses pajatab ajast, rahast ja elutööst.
Gasellid
Kiiresti kasvavate firmade liikumist toetavad:
Gaselli KongressAJ TootedFinora BankGBC Team | Salesforce
Genka ettevõtlusest: valin vähem raha ja rohkem vabadust
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Henry Kõrvitsa ehk artistinimega Genka sõnul pole raha tema jaoks kõige olulisem. Tähtsam on oma aeg ja võimalus seda meelepäraselt veeta.
Tippjuhi tee avalikust häbipostist töövõiduni: süda jättis löögi vahele
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Kiiresti kohanevast IT-ärist konservatiivsema tervisekassa juhiks liikunud Rain Laanet tabas uues ametis kohe tagasilöök – maksumaksjad panid ta haigekassa nime muutmise soovi eest avalikku häbiposti. Aastaid hiljem nimi siiski muutus, nii et asjaosalistel jättis süda löögi vahele.
Jaanika Altraja: rohepöördes õnnestumiseks tuleb vähendada ebavõrdsust
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ühetaoline tulumaks ja madalad varamaksud mõjuvad tänapäeval dogmaatiliste jäänukitena, mis suurendavad ebavõrdsust ja pidurdavad rohepööret, kirjutab Jaanika Altraja arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis
Ameerika RAM – üks auto kõikideks sõitudeks
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Igapäevaselt tööle, naisega ostlema, pojaga trenni, nädalavahetusel sõpradega erinevaid hobisid harrastama, sekka suvilaehitusega seotud sõidud – kõik need saab edukalt tehtud aasta pikapi tiitliga pärjatud suure ja jõulise RAMiga USCAR – Ameerika Autost.
Pühadestatistika: Eesti munatoodang suureneb
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Eesti munatoodang on viimastel aastatel veidi kasvama hakanud, kuid mullu ületas tarbimine toodangut veel ligi kahekordselt.
Raadiohommikus: miljard Pärnusse, uut moodi Tallinn ja tippjuhi nipid
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.
Hollandi ettevõte plaanib rajada Pärnusse miljard eurot maksva metanooli ja vesiniku tootmisüksuse. Mida linn asjast arvab, mida ootab ja mida kardab, räägib neljapäeval raadiohommikus linnapea Romek Kosenkranius.