Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Palgakasv viitab efektiivsuse tõusule
Äripäeva arvates ei ohusta käesoleva aasta esimese üheksa kuu enam kui 10 protsendi suurune keskmise palga kasv Eesti majanduse konkurentsivõimet.
Kui Äripäev 2000. aasta majandusprognoosi avaldas (vt ÄP 07.01.2000) ja prognoosis keskmise palga kasvuks 10%, siis mitmed teised Eesti arvamusliidrid pidasid seda hinnangut liiga optimistlikuks, sest Eesti ettevõtete efektiivsuse tõus ei võimalda nii kiiret palgakasvu. Seetõttu saab selle aasta palgastatistikast lugeda välja negatiivse aspekti ? ettevõtjad maksavad või on sunnitud maksma oma töötajatele liiga kõrget palka ning kasumlikkus väheneb.
Väitega, et Eestis tõuseb palk liiga kiiresti, ei saa nõustuda. Tööjõud on üks ressurss, mida ettevõtja peab oma äritegevuses kasutama. Hind sõltub tööjõuturu olukorrast ja ettevõtja võimalustest. Palgatõusu põhjuseks on kvalifitseeritud töötajate vähesus. Teisalt annab töötasu tõus tunnistust, et ettevõtjatel läheb hästi, nad laiendavad tegevust, loovad uusi töökohti.
Olukord ei ole nii roosiline, väidavad oponendid meile vastu ja toovad näiteks Eesti kõrge tööpuuduse. Kas Äripäev ei näe siin ebakõla?
Tegelikult ongi keskmise palga tõusu üheks põhjuseks tööpuuduse kasv. Mitmed majandussektorid olid sunnitud möödunud ja ülemöödunud aastal oma tegevust koomale tõmbama, koondasid töötajaid. Hea näide on toiduainetööstus. Vene finantskriisi tõttu kadus Eestist palju madalapalgalisi töökohti. Need firmad, kes ei suutnud tootlikkust tõsta, pidid uksed sulgema. Tegemist on loomuliku arenguga, mis toob osa inimeste jaoks paratamatult kaasa töö kaotamise.
Teistsugune näide on Kreenholm, kus järgmisel aastal küll töötajate palk tõuseb, aga samas kavandab ettevõte 300 töötaja koondamist. Kreenholmi juht Meelis Virkebau on öelnud: kui suurendada investeeringuid, siis võiks ettevõte veelgi rohkem inimesi koondada ehk siis asendada nad masinatega. Seega ei tähenda investeerimismahtude kasv alati uusi töökohti.
?Ettevõtete investeeringute vabastamine tulumaksust oli vale. Investeeringute mahud küll kasvavad, aga tööpuudus samuti,? ütlevad ametiühingute juhid. Nimetatud probleemi lahendus oleks töötajatesse investeerimise soodustamine. Praegu karistab riik näiteks töötajate koolitamist 80% suuruse erisoodustusmaksuga. Selline lähenemine on rumal, sest riik ise ei suuda tagada vajalikul tasemel ümber- ja täiendõpet.
Keskmise palga tõus on tingitud ka ümbrikupalga maksmise vähenemisest. Sellele on aidanud kaasa sotsiaalmaksu isikustamine, pensionireformi ümber käivitunud diskussioon, töövõtjatepoolne surve ning maksuameti poolt aasta esimesel poolel ümbrikupalka maksnud ettevõtjate vastu suunatud aktsioonid.