Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgakasv viitab efektiivsuse tõusule

    Äripäeva arvates ei ohusta käesoleva aasta esimese üheksa kuu enam kui 10 protsendi suurune keskmise palga kasv Eesti majanduse konkurentsivõimet.
    Kui Äripäev 2000. aasta majandusprognoosi avaldas (vt ÄP 07.01.2000) ja prognoosis keskmise palga kasvuks 10%, siis mitmed teised Eesti arvamusliidrid pidasid seda hinnangut liiga optimistlikuks, sest Eesti ettevõtete efektiivsuse tõus ei võimalda nii kiiret palgakasvu. Seetõttu saab selle aasta palgastatistikast lugeda välja negatiivse aspekti ? ettevõtjad maksavad või on sunnitud maksma oma töötajatele liiga kõrget palka ning kasumlikkus väheneb.
    Väitega, et Eestis tõuseb palk liiga kiiresti, ei saa nõustuda. Tööjõud on üks ressurss, mida ettevõtja peab oma äritegevuses kasutama. Hind sõltub tööjõuturu olukorrast ja ettevõtja võimalustest. Palgatõusu põhjuseks on kvalifitseeritud töötajate vähesus. Teisalt annab töötasu tõus tunnistust, et ettevõtjatel läheb hästi, nad laiendavad tegevust, loovad uusi töökohti.
    Olukord ei ole nii roosiline, väidavad oponendid meile vastu ja toovad näiteks Eesti kõrge tööpuuduse. Kas Äripäev ei näe siin ebakõla?
    Tegelikult ongi keskmise palga tõusu üheks põhjuseks tööpuuduse kasv. Mitmed majandussektorid olid sunnitud möödunud ja ülemöödunud aastal oma tegevust koomale tõmbama, koondasid töötajaid. Hea näide on toiduainetööstus. Vene finantskriisi tõttu kadus Eestist palju madalapalgalisi töökohti. Need firmad, kes ei suutnud tootlikkust tõsta, pidid uksed sulgema. Tegemist on loomuliku arenguga, mis toob osa inimeste jaoks paratamatult kaasa töö kaotamise.
    Teistsugune näide on Kreenholm, kus järgmisel aastal küll töötajate palk tõuseb, aga samas kavandab ettevõte 300 töötaja koondamist. Kreenholmi juht Meelis Virkebau on öelnud: kui suurendada investeeringuid, siis võiks ettevõte veelgi rohkem inimesi koondada ehk siis asendada nad masinatega. Seega ei tähenda investeerimismahtude kasv alati uusi töökohti.
    ?Ettevõtete investeeringute vabastamine tulumaksust oli vale. Investeeringute mahud küll kasvavad, aga tööpuudus samuti,? ütlevad ametiühingute juhid. Nimetatud probleemi lahendus oleks töötajatesse investeerimise soodustamine. Praegu karistab riik näiteks töötajate koolitamist 80% suuruse erisoodustusmaksuga. Selline lähenemine on rumal, sest riik ise ei suuda tagada vajalikul tasemel ümber- ja täiendõpet.
    Keskmise palga tõus on tingitud ka ümbrikupalga maksmise vähenemisest. Sellele on aidanud kaasa sotsiaalmaksu isikustamine, pensionireformi ümber käivitunud diskussioon, töövõtjatepoolne surve ning maksuameti poolt aasta esimesel poolel ümbrikupalka maksnud ettevõtjate vastu suunatud aktsioonid.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

LHV võlakirjad märgiti pea 2,5 kordselt üle
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Eelmisel reedel lõppes LHV Groupi esimese taseme täiendavatesse omavahenditesse kuuluvate võlakirjade pakkumine finantsinstitutsioonidele ja suurema investeerimisportfelliga teadlikumatele investoritele.
Peep Peterson: Arto Aasal on ühes asjas õigus
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
Julgeoleku kõrval on inimesed mures majandusliku hakkamasaamise pärast ja murel on paha komme ennast majanduses taastoota. Miinimumpalga kiirem tõus on Eesti eduloo jätkusuutlikkuse küsimus, leiab tervise- ja tööminister Peep Peterson (SDE) vastuartiklis tööndjate juhile.
TS Laevad kutsub juhatuse liikme tagasi
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Tallinna Sadama tütarettevõte TS Laevad nõukogu kutsus juhatusest tagasi teenindusvaldkonna juhi Ave Metsla, tema volitused lõpevad 9. detsembril.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Telia saab Eestis uue juhi
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
Detsembrist saab Telia Eesti juhiks Holger Haljand. Praegune juht Robert Pajos lahkub ettevõttest, teatas Telia.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Soomes läheb poolemiljardise akukeemiatehase ehituseks
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.
Soome kaevandusettevõte Keliber alustab detsembris akukemikaalitehase ehitust Kokkolasse: ettevõtte koguinvesteering ulatub ligi 600 miljoni euroni ja tehas peaks tööd alustama 2025. aastal.

Olulisemad lood

Kaupmees: kui vaja, otsime tarnija, kelle hinnad on vastuvõetavamad
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.
Tootjad on kasvavate energiahindade tõttu pidanud tõstma ka oma toodete hindu, samas jaeketid pole alati uute hindadega nõus. See tähendab, et läbirääkimised kestavad üha kauem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.