Pankrotihalduril miljoni kõrvaldamise kahtlus

Talllinna Meretehase auditeerimisel selgus, et pankrotiprotsessi käigus töötajaile palkade maksmiseks riigilt saadud ja hiljem Balti Laevaremonditehase (BLRT) poolt hüvitatud ligi 2 miljonist kroonist on 439 493 krooni kuhugi kadunud.

BLTRi pressiesindaja Urmas Toominga sõnul ei jäänud ettevõttel selle peale muud üle, kui viia Tallinna politseiprefektuuri avaldus kriminaalasja algatamiseks.

Auditi käigus selgus veel, et pankrotihaldur on ilma mingi aruandluseta tasunud mobiiltelefonide arveid kokku 320 793 krooni ning Statoili bensiini ja muude teenuste eest 236 068 krooni, mis teeb avalduse põhjal kokku Meretehasele aluseta kulutusi 556 861 krooni.

Lisaks tõi auditeerimine välja, et Rattus tasus 1999. aasta maist kui 2000. aasta maikuuni Meretehase arvelt ligi 100 000 krooni eest isikliku mobiiltelefoni kõnesid. Peale selle sõlmis ta ettevõtte nimel alltöövõtulepingu pankrotimenetluse abistamiseks eraisiku Alek Svistuniga. Sellega rikkus Rattus pankrotiseadust, mis näeb ette, et haldur tasub abilistele oma tasu arvel. Esialgsetel hinnangutel sai Meretehas sellest kahju 150 000 krooni ringis, seisab tehase esindaja avalduses kriminaalasja algatamiseks. Seega võib Rattuse tegevus Tallinna Meretehase pankrotihaldurina tuua talle kaks kriminaalasja ja kahjutasunõude üle miljoni krooni ulatuses.

Kauri Rattus ütles, et kuuleb süüdistustest esimest korda. ?Ma ei ole näinud ka auditi tulemusi ega ühtki ettekirjutust,? lausus ta. Riigi eraldatud ligi 2 miljonit krooni sai tema väitel kõik töötajatele välja makstud. Mobiiltelefonid, mille arveid ta tasus, olid halduri kinnitusel Meretehase omad. ?Ühegi asutuse juht ei suuda jälgida, mis kõnesid ühelt või teiselt telefonilt tehakse,? märkis ta. Kinnisvara arendamisega tegeleva Svistuni võttis pankrotihaldur tööle selleks, et mees aitaks realiseerida esialgset tehase tervendamise kava. Rattuse väitel oli pankrotitoimkond selle heaks kiitnud.

Politsei polnud eilseks otsust kahe Rattust puudutava kriminaalasja algatamise suhtes veel langetanud.

Eelmisel reedel arutas Tallinna linnakohus pankrotistunud puiduärimehe Mart Eriku hagi riigi vastu. Selle protsessi käigus sai vandeadvokaat Jüri Leppik Rattuse vahendusel õigusabikuludeks tavatult kõrge tasu, 1,4 miljonit krooni.