Raha väljavool nõrgestab Rootsi krooni

Rootsi majandusspetsialistid seletavad krooni nõrkust börsi kukkumise ja pensioniraha väljavooluga, välismaised analüütikud panevad suure osa süüst Rootsi keskpangale, mis pole krooni toetuseks intresse tõstnud.

Kui suvel ja sügisel langes kroon euro nõrgenemise mõjul, siis viimastel nädalatel pole euro kosumine krooni odavnemist peatanud.

?Euro suhtes nõrgestab krooni suur intressivahe Euroopa rahaliiduga,? ütles Mary Davis, Credit Suisse First Bostoni ökonomist.

Rootsi baasintress on püsinud veebruarist saadik 3,75% tasemel, Euroopa Keskpank on samal ajavahemikul tõstnud intresse enam kui 1 protsendipunkti võrra 4,75%-le.

Rootsil on oht muutuda samasuguseks odava laenukapitali allikaks nagu Jaapan, leiavad Londoni valuutadiilerid.

?Rahvusvahelised suurpangad kasutavad Rootsi madalat intressi ära oma tehingute odavaks finantseerimiseks mujal maailmas,? ütles üks diiler. ?Võetakse lühiajaline kroonilaen, svapitakse see Rootsi pankadega, mis omakorda paiskavad kroonid turule. Tekib ülepakkumine, mis nõrgestab krooni.?

Septembris müüsid välisinvestorid Rootsi keskpanga andmeil Rootsi aktsiaid 9,3 miljardi SEKi (neto) eest ning börsi edasise languse põhjal võib arvata, et sama tendents on jätkunud. Suur osa neist kroonidest on ilmselt samuti valuutaks vahetatud, suurendades müügisurvet veelgi.

?Ka Rootsi ekspordifirmad ei kiirusta oma valuutatulusid krooniks ümber vahetama,? ütles Föreningssparbankeni analüütik Åke Gustafsson. Diilerite arvates eelistavad firmad oodata, kuni USA dollar on lae saavutanud.

Krooni nõrgestab seegi, et üllatavalt palju rootslasi on eelistanud erapensioni säästud investeerida välismaale. Kokku ulatub pensionisumma sel sügisel 55 mld Rootsi kroonile, millest MeritaNordbankeni hinnangul enam kui pool võib minna riigist välja.

Raha väljavool jätkub ka tuleval aastal, näitab Rootsi suurima valuutapanga SEB prognoos 2001. aasta välisraha sisse- ja väljavoolu kohta.

Väliskaubandusbilansi ülejäägiks ennustatakse tuleval aastal küll 52 mld krooni, kuid sellest ei piisa eeldatava kapitali väljavoolu katteks.

Rootsi valitsus tahab tuleval aastal tagasi maksta riigivõlga kokku 35 miljardi krooni väärtuses. Samal ajal vähendavad portfelle ümber kaaluvad pensionifondid Rootsi aktsiate ja obligatsioonide osakaalu, millest arvatav raha väljavool ulatub 25 mld kroonile. Uute erapensionisäästudena võib riigist lahkuda veel 7 mld krooni.

?Strukturaalse kapitali väljavoolu tasakaalustamiseks on vaja raha sissevoolu, näiteks Rootsi firmade või väärtpaberite ostmist välisinvestorite poolt,? ütles SEBi analüütik Robert Bergqvist.

Praegu ei paista aga krooni jaoks kuskilt mingit positiivset muutust. ?Börsi tõus võib krooni toetada, kuid tõelist trendimuutust ei tasu oodata enne, kui dollari tõus on languseks pööranud,? ütles Åke Gustafsson.

Autor: ÄP