Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Ränkade tööõnnetuste hulk kasvas 36%
Vastukaaluks raskete tööõnnetuste sagenemisele vähenevad pidevalt surmaga lõppevad tööõnnetused. Tänavu hukkus üheksa kuuga tööõnnetuste tagajärjel 17 inimest. 1999. aasta samal ajavahemikul sai surma 32 töötajat ja 1998. aastal 43.
Viimase kolme aasta jooksul on Saaremaa ainus piirkond, kus pole toimunud ühtegi surmaga lõppenud tööõnnetust. Tallinna ja Harju maakond juhivad selle aasta ?edetabelit? kaheksa surmajuhtumiga, Järvamaa ning Ida-Virumaa järgnevad kolme traagilise juhtumiga. Võrreldes eelnevate aastatega on Tallinna ja Harjumaa olukorda pidevalt parandanud. 1998. aastal registreeriti tööõnnetusest põhjustatud surmajuhte 20, 1999. aastal juba 11. 1998. aasta 9 kuuga sai tööõnnetustes raskelt vigastada 352 inimest, 1999. aastal 348. Käesoleval aastal on raskelt vigastatute arv tõusnud juba 473ni. Tallinnas ja Harjumaal toimuvad pooled rasked tööõnnetused. Kõige sagedasemad on töökohal kukkumised. Kõrgelt või samalt tasapinnalt kukkumised moodustavad 40% kõigist raskete tagajärgedega õnnetusjuhtumitest. 17% juhtudel saadakse viga seadmete liikuvate osadega.