• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Toolid kõigutavad kaitseministeeriumi

    Oktoobris kuulutas riigihankeamet välja avatud pakkumisega konkursi, kus kaitseministeerium soovis osta Tartus asuvasse Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulasse toole. Esialgselt võitjaks kuulutatud Elke Mööbli OÜ pakkumine ületas kaaspakkujate summad kolmekordselt, tooli hinnaks tuli arvestuslikult üle 6000 krooni.
    Kolme ülejäänud osaleja pakkumised 306 aulatooli ja nende transportimiseks vajamineva nelja käru ostmiseks jäid vahemikku 630 000?660 000 krooni.
    Tarmeko Kommerts AS küsis tootenõuetele vastavate toolide eest 1,25 miljonit krooni, Elke Mööbel OÜ pakkus kogu komplekti ligi 1,9 miljoni krooni eest.
    Tarmeko Kommerts AS esitas aulatoolide konkursi kohta protesti, sest nende firma ei vastanud väidetavalt puuduva keskkonnasertifikaadi pärast kvalifitseerimistingimustele. Ainult tänu nende protestile jäid ülikallid toolid ostmata.
    Samas langevad detailideni kokku kaitseministeeriumi poolt nõutud tooli ja esialgu võitjaks kuulutatud tooli kirjeldus ja joonised. Tingimused on samad, mis kirjas Itaalia firma Deko toolide näidiskataloogis ? tooli kõrgus 81 sentimeetrit, istumistasapinna kõrgus 45 sentimeetrit, puitosad üle tehtud pähklipeitsiga. Toolide asendiplaan on võõramaisest toolikataloogist üks ühele maha kopeeritud.
    Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko kinnitas eile, et toolilugu on praegu läbivaatamisel riigihangete ametis ja seega on vara toimunust rääkida.
    Kaitseministeeriumi kinnisvara- ja ehitusosakonna juhataja Rein Soonsein loobus eile kohtumisest ajakirjanikuga, kuid tunnistas telefonikõnes, et riigihankekonkursi võitis esialgu tõesti kõige kallim pakkumine. ?See on täiesti loogiline, neli pakkumist ei vastanud tootele esitatavatele nõuetele,? ütles Soonsein.
    Küsimuse peale, miks siis teised firmad pakkumises osalesid, kui nõuded niivõrd täpselt määratletud olid, vastas Soonsein: ?Vaat mina ei tea. Nõuded olid niivõrd selgelt välja toodud. Me ei teinud mingit sohki, aga nad tulid lihtsalt nii ja naa igaks juhuks pakkuma, et ehk tekib võimalus.?
    ASi Datel müügikonsultandi Meelis Kassi kinnitusel rõhutati konkursil tooli kokkupakitavust. ?Ise taustauuringut tehes sain teada, et kokkupakitavust on vaja selleks, et aula kõrval on väike ruum ja ala, kuhu toolid pannakse. Minu arvutus näitas, et võidutoolid ei mahu napilt sellele alale ära, pealegi oleks nende virn kolme meetri kõrgune. Meie pakutud toolid mahuksid ära ja ruumi jääks veel ülegi. Oli see kokkupakitavus siis primaarne?? küsis Kass. ?Võitjate pakutud ligi 1,9 miljoni krooni eest saaks sisustada terve statsionaarse auditooriumi.?
    Kassi hämmastas konkursi juures kõige rohkem see, et konkursi eesmärk peaks olema vastupidavate, tugevate toolide saamine. ?Kokkupakitavate toolide pidev lahtivõtmine kulutab detaile ning need on eeldatavasti ka konstruktsiooniliselt nõrgemad, kui meie pakutud aulatoolid. Meie ja teiste pakkujate viga oli see, et me ei teadnud, et Eesti turul ongi ainult üks selline tool olemas, mida otsiti,? ütles Kass.
    Riigihangete seaduse järgi ei tohi avatud pakkumise korral ostja ehk kaitseministeeriumi ja pakkuja ehk esialgu võitjaks kuulutatud Elke Mööbel OÜ vahel toimuda mingeid läbirääkimisi.
    Sisekujundaja Henriko Heinoja, kes on teinud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste saalikujunduse, tunnistas, et soovitas omalt poolt tõepoolest Itaalia firma Deko tooli, sest see sobis tema ettekujutusega aulatoolist. ?Õnnetu värk on nende riigihangetega,? ütles Heinoja. ?Pakutud toolidest sobis etteantud nõuetega tõepoolest ainult kaks tooli ? seesama Itaalia tool ja Tarmeko üks ühele joonise järgi järeletehtud tool.? Samas ei tea Heinoja täpselt riigihankekonkursi käiku, kuna lõplike otsustajate ringi tema ei kuulunud.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.