Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Tulemuspalga süsteem vähendab ametnike arvu
Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku hinnangul on tulemusjuhtimine senisest palgakorraldusest kindlasti parem, kuna on läbipaistvam ja palganumber kajastab pidevalt tegelikku panust. Samuti jäävad ära kunagi ammu kokku lepitud suured palgad, mis ei vasta tegelikule tööpanusele.
Vaariku sõnul on tänu tulemuspalgale võimalik tööle võtta neid, kes varem ei tahtnud riigiametisse väikese tasu tõttu tulla. Samuti võib edaspidi väheneda nende ametnike arv, keda enam ka lisamotiveerimisega ei õnnestu tööle panna.
?Mõned riigiasutuste juhid on omavahelistes vestlustes tunnistanud, et üks tulemuspalka saav inimene teeb ära mitme tavalist palka saava inimese töö,? märkis Vaarik.
Tulemusjuhtimise süsteemi üks väljatöötajaid, rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Taavi Veskimägi väitis, et teda sunnib tulemuspalk küll rohkem pingutama. ?Samuti sunnib see mind täpsemalt planeerima,? ütles Veskimägi.
Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kalju Kuke hinnangul võiks nii mõnedki spetsialistid saada juhtidest märksa suuremat palka. ?Tulemusjuhtimise rakendumisel ei peaks palk sõltuma ametniku tööl oldud ajast, vaid esmajoones ikkagi saavutatud tulemustest,? selgitas Kukk. ?Seega peaksid olemasolevad palgamaksmise tingimused taanduma uute põhimõtete ees.?
Kuke sõnul peaks tulemusjuhtimine selekteerima välja need töötajad, kelle tööpanus ei vasta makstavale palgale, ning sellest tulenevalt on juhtidel võimalik maksta neile palka vastavalt tehtud tööle või teha ettepanek töökohavahetuseks.
Järgmise aasta riigieelarvest on tulemusjuhtimiseks ette nähtud 100 miljonit krooni. Iga ministeerium saab sellest summast viis protsenti oma palgafondi suurusest. Ministeeriumid peavad üheks peamiseks tulemuspalga maksmise eesmärgiks hoida ära parimate juhtide ning spetsialistide lahkumine ministeeriumist töötasude konkurentsivõimetuse tõttu.
Justiitsministeeriumi personaliosakonna juhataja Anne Loigu hinnangul pole üldisele tulemuspalgale üleminek võimalik kohe, vaid see eeldab tulemuslikkuse mõõtmist. Järgmisel aastal on palgafondist tulemuspalkadeks ette nähtud 5 protsenti, mille jaotamiseks peab rahandusministeerium korra välja töötama.
Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt hakatakse järgmisel aastal ametnike töö tulemuslikkust mõõtma klassikaliste tulemuspalga kriteeriumide alusel ? eesmärkide täitmine, tähtajad, klientide rahulolu, kvaliteet.
Arvestatav palgalisa saab tulemuspalk olla vaid parimatel.
Justiitsministeerium pole Loigu kinnitusel veel selles osas mingeid põhimõtteid välja töötanud ega kehtestatud ka uusi palgakorralduse aluseid. ?Pealegi on see 5 protsenti alles riigieelarve projektis, mida riigikogu alles arutab,? lisas Loik.
Majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juht Karin Varkel märkis, et erasektoris on tulemusjuhtimine end õigustanud ning sel on töötajate jaoks piisavalt motiveeriv jõud.
20.11.2000 http://www.aripaev.ee/1809/uud_uudidx_180902.html" target="_blank"> Rahandusministeerium õigustab tulemuspalka