Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tulemuspalga süsteem vähendab ametnike arvu

    Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku hinnangul on tulemusjuhtimine senisest palgakorraldusest kindlasti parem, kuna on läbipaistvam ja palganumber kajastab pidevalt tegelikku panust. Samuti jäävad ära kunagi ammu kokku lepitud suured palgad, mis ei vasta tegelikule tööpanusele.
    Vaariku sõnul on tänu tulemuspalgale võimalik tööle võtta neid, kes varem ei tahtnud riigiametisse väikese tasu tõttu tulla. Samuti võib edaspidi väheneda nende ametnike arv, keda enam ka lisamotiveerimisega ei õnnestu tööle panna.
    ?Mõned riigiasutuste juhid on omavahelistes vestlustes tunnistanud, et üks tulemuspalka saav inimene teeb ära mitme tavalist palka saava inimese töö,? märkis Vaarik.
    Tulemusjuhtimise süsteemi üks väljatöötajaid, rahandusministeeriumi osakonnajuhataja Taavi Veskimägi väitis, et teda sunnib tulemuspalk küll rohkem pingutama. ?Samuti sunnib see mind täpsemalt planeerima,? ütles Veskimägi.
    Keskkonnaministeeriumi asekantsleri Kalju Kuke hinnangul võiks nii mõnedki spetsialistid saada juhtidest märksa suuremat palka. ?Tulemusjuhtimise rakendumisel ei peaks palk sõltuma ametniku tööl oldud ajast, vaid esmajoones ikkagi saavutatud tulemustest,? selgitas Kukk. ?Seega peaksid olemasolevad palgamaksmise tingimused taanduma uute põhimõtete ees.?
    Kuke sõnul peaks tulemusjuhtimine selekteerima välja need töötajad, kelle tööpanus ei vasta makstavale palgale, ning sellest tulenevalt on juhtidel võimalik maksta neile palka vastavalt tehtud tööle või teha ettepanek töökohavahetuseks.
    Järgmise aasta riigieelarvest on tulemusjuhtimiseks ette nähtud 100 miljonit krooni. Iga ministeerium saab sellest summast viis protsenti oma palgafondi suurusest. Ministeeriumid peavad üheks peamiseks tulemuspalga maksmise eesmärgiks hoida ära parimate juhtide ning spetsialistide lahkumine ministeeriumist töötasude konkurentsivõimetuse tõttu.
    Justiitsministeeriumi personaliosakonna juhataja Anne Loigu hinnangul pole üldisele tulemuspalgale üleminek võimalik kohe, vaid see eeldab tulemuslikkuse mõõtmist. Järgmisel aastal on palgafondist tulemuspalkadeks ette nähtud 5 protsenti, mille jaotamiseks peab rahandusministeerium korra välja töötama.
    Rahandusministeeriumi nägemuse kohaselt hakatakse järgmisel aastal ametnike töö tulemuslikkust mõõtma klassikaliste tulemuspalga kriteeriumide alusel ? eesmärkide täitmine, tähtajad, klientide rahulolu, kvaliteet.
    Arvestatav palgalisa saab tulemuspalk olla vaid parimatel.
    Justiitsministeerium pole Loigu kinnitusel veel selles osas mingeid põhimõtteid välja töötanud ega kehtestatud ka uusi palgakorralduse aluseid. ?Pealegi on see 5 protsenti alles riigieelarve projektis, mida riigikogu alles arutab,? lisas Loik.
    Majandusministeeriumi avalike ja välissuhete osakonna juht Karin Varkel märkis, et erasektoris on tulemusjuhtimine end õigustanud ning sel on töötajate jaoks piisavalt motiveeriv jõud.
    20.11.2000 http://www.aripaev.ee/1809/uud_uudidx_180902.html" target="_blank"> Rahandusministeerium õigustab tulemuspalka
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Andrus Alber: riigi kulud kasvavad üha, kus on püsivad tuluallikad?
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
Sõltumata sellest, kuidas Eesti majandusel on viimasel 5-6 aastal läinud, on riigieelarve ikka puudujäägiga. Kuidas sellest tsüklist välja saada, küsib FinanceEstonia juhatuse liige ja Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
“Lavajuttude” lemmikud räägivad oma portfellidest, rahapoliitikast ja juhtimisest
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Tänavuse aasta säravamad ja kuulatumad ettekanded kõnelevad suuresti Äripäeva raadio kuulajate meelisteemast – investeerimisest. Praktikas kontrollitud põhimõtted, suurimad õppetunnid ja jätkusuutliku portfelli alustalad on märksõnad, mis iseloomustavad kuulatumaid esinemisi.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tööl tekkinud vaimse tervise probleemi saab lugeda kutsehaiguseks
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.
Tänapäeval puutub suur osa töötajatest kokku üha keerukamate ja suurt vaimset pingutust nõudvate töödega, ütles tervise- ja tööminister Peep Peterson. Seega on nüüd töötajal võimalik nõuda hüvitist, kui vaimse tervise probleemi põhjustab töö.

Olulisemad lood

Koduostjad hoiavad end languse ootuses tagasi
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.
Novembris püsis kinnisvaraturul vaikelu: Tallinnas müüdi kortereid kolmandiku vähem kui aasta tagasi, ruutmeetri mediaanhind kuuga küll pisut langes, aga eelmisest aastast on ikka pea viiendiku kõrgem.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.