• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ELi väikeriigid kardavad, et reformid teevad neile liiga

    Nii Soome kui ka Portugali esindajad on väikeriikide nimel viimasel ajal mitut puhku sõna võtnud ja manitsenud suurriike, et ELi juhtimist paindlikumaks muutvaid reforme ei tohi teha väikeriikide arvel. Põhiline vaidlus käib selle üle, kui palju peaks riikidel edaspidi olema esindajaid Euroopa Komisjonis ja hääli Euroopa Ministrite Nõukogus, missugustes valdkondades tuleks loobuda riikide vetoõigusest ja üle minna enamushääletusele ning kui palju peaks ELis olema kasutusel ametlikke keeli.
    Väga tugeva hoiatusega esines sel nädalal Portugal, mille Euroopa asjade minister Francisco Seixas da Costa deklareeris Briti ärilehes Financial Times, et ELi viiel suurriigil ei tohi lasta ELi ittalaenemist alibina kasutades Euroopa Liidus võimu üle võtta. Tema sõnul valitseb oht, et Prantsusmaa, Saksamaa, Itaalia, Hispaania ja Suurbritannia püüavad 7. detsembril algaval Nice?i tippkohtumisel reformiotsustega ELi võimuvahekorda jäädavalt enda kasuks pöörata.
    ?Me ei kavatse leppida uue võimujaotusega, mis ähvardab jätta Portugali-sugused riigid ELi edasisest otsustamisprotsessist kõrvale,? ütles Portugali esindaja. Tema väite kohaselt on ELi praeguse eesistujamaa Prantsusmaa tegutsemises märgata jooni, mille eesmärk on tagada ELi institutsioonide reformimisel suurriikidele eeliseid.
    Eelmisel kuul peetud ELi Biarritzi tippkohtumisel pooldasid enamiku riikide esindajad igale riigile üht komisjoni voliniku kohta. Nüüd teatas Prantsuse Euroopa asjade minister Pierre Moscovici pressikonverentsil, et enamik välisministreid kaldub pooldama komisjoni liikmete kindlat arvu. Esialgsete plaanide kohaselt peaks praegune komisjon jääma ametisse 2005. aastani, aastani 2010 jääks igale riigile üks koht ja pärast seda oleks komisjonis vähem liikmeid, kui on ELis liikmesriike. Moscovici kinnituse kohaselt on praegu 3-4 riiki komisjoniliikmete piirmäära kehtestamise vastu.
    Soome välisminister Erkki Tuomioja sõnul paistab praeguseks olevat kindel, et pärast esimest laienemist saab iga riik ühe komisjoni voliniku koha.
    Teine põhiküsimus on, kui palju peaksid suuremad riigid Euroopa Ministrite Nõukogus saama kompensatsiooniks ühest komisjoni topeltvolinikukohast loobumise eest hääli juurde. Praegu on neljal suurel ? Saksamaal, Suurbritannial, Prantsusmaal ja Itaalial ? igaühel 10 häält. Prantslased ja britid soovitavad neist igaühele 33 häält. Aga kas sakslased sellega lepivad, kuna nende rahvaarv on üle 82 miljoni ja teistel alla 60 miljoni? Ning palju saaksid sellise arvestusega edaspidi hääli Eesti ja Sloveenia?
    Häälte ümberjagamine läheks vastuollu ka ELi väikeriikide ja komisjoni toetatava nn topeltenamuse mõistega, mis tähendab, et enamusotsuste tegemisel peaksid selle poolt olema vähemalt pool ELi rahvastikust ja pooled liikmesriikidest.
    Küllalt keeruliseks muutub ELis edaspidi ka keelteprobleem. Prantslased on soovitanud keelte arvu piirata viiele ? saksa, prantsuse, inglise, itaalia ja hispaania ?, kuid väikeriikide suurt vastuseisu kohates on ta ettepaneku esialgu tagasi võtnud.
    Autor: ÄP
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.