Kaitseministeerium ostab saapad kalamüüjalt

Aprillikuus välja kuulutatud riigihankekonkursil ootas kaitseministeerium pakkumisi firmadelt, kellelt osta 1000 paari meeste kevad-sügiskingi, 1300 paari meeste suvekingi ja 760 paari meeste talvesaapaid. Nelja pakkuja seast valiti välja firma OÜ Vellex International, kes sai endale riigihanke maksumusega üle miljoni krooni.

Ettevõtteregistri andmetel tegeleb osaühing Vellex International kala ja kalatoodete ostu-müügi ning tehnoloogiliste seadmete, liinide ja tööriistade ostu-müügiga. Saabastest pole sõnakestki.

Riigihangete seaduse järgi peab ostja ehk antud juhul kaitseministeerium kontrollima pakkujate kvalifikatsiooni, selleks on õigus nõuda dokumente, mis tõestavad, et firmal on tehniline kompetentsus, finantsressursid, varustatus kavandatava hankelepingu sõlmimiseks ja selle täitmiseks. Riigihanke deklaratsioon näitab, et OÜ Vellex kasuks otsustas kaitseministeerium seetõttu, et neil oli parim hinna ning kvaliteedi suhe.

Samas sai miljonikroonise riigihanke firma, kelle eelmise aasta bilansi järgi oli majandusaasta lõpuks varasid kokku alla 50 000 krooni.

Ettevõtteregistrist kinnitati, et mingit muudatust OÜ Vellex International tegevusaladesse ei ole tehtud. Samamoodi teatati Tallinna linnakohtu registriosakonnast, et ka nendeni pole OÜ Vellex International esindaja poolt jõudnud notariaalset avaldust ega põhikirja, mille alusel taotletaks tegevusalade muutmist.

Tegelikult seisab OÜ Vellex International taga OÜ Festmark, mis tegeleb tõepoolest paljude muude tegevusalade seas ka jalatsite tootmise ja tööstuskaupade hulgikaubandusega. Ühe juhatuse liikmena on Festmargis märgitud Vello Kallasmaa, sama mees kuulub OÜ Vellex Internationali juhatusse.

Teine Festmargi juhatuse liige Fjodor Piskun tunnistas, et OÜ Vellex International on ainult vahendaja, kõik tööd teeb OÜ Festmark. Küsimusele, miks see firma konkursil ei osalenud, vastas Piskun: ?Ma ütlen teile lihtsalt, et meil oli maksuvõlg, see oli põhjuseks, miks osales Vellex.?

Lisaks Vellex Internationalile osalesid pakkumisel veel kolm firmat, kelle põhitegevusalades on jalatsite tootmine või tööstuskaupade hulgikaubandus.

Konkursil samuti osalenud OÜ Hancom müügidirektori Kalev Tammiku sõnul ta Vellex Internationali nimelist firmat ei tunne. ?Firmasid on palju, me ei puutu kõigiga kokku. Osalesime küll sellel riigihankekonkursil, kus olid üsna suured tellimused, kuid meie poolt pakutud Soome jalanõud olid kõrge hinnaga. Meile öeldi, et meie kingad ja saapad olid kvaliteedilt kõige paremad, kuid just hinna poolest ei löönud me seekord läbi,? rääkis Tammik.

Samal konkursil osalenud OÜ Jagdwelt tegevdirektor Jüri Merimaa rõhutas, et nende pakkumine oli antud konkursil küll kõige kallim, kuid nad pakkusid spetsiaalselt sõjaväelastele tehtud kaupa. ?Eesti riigis võiks olla ka inglaste põhimõte, et me ei ole nii rikkad, et osta odavat kaupa,? märkis Merimaa. Firma Vellex Internationali kohta ei osanud ta midagi öelda.

Kaitseministeeriumi avalike suhete juht Madis Mikko kinnitas, et kaitseministeerium sooritab riigihankeid vastavalt riigihankeseadusele ja kõik protestid on siiani läbi vaadatud vastavalt seadusele riigihanke vahekohtus.

Firma võib teha igasuguseid ärisid, mis edendavad majandustegevust. Mul on täiendusdokumendid sisse viidud.

Põhialana ei ole kirjas, aga kuna ma ise töötan ka Festmargis, on meil diilerileping. Me ei saanud Festmargiga konkursile välja tulla, sest firmal olid maksuvõlad.

Ma olen juba üle aasta sellega tegelenud. Toon nahka ja tegelen naha ja jalatsitega.

Jaa, täpselt.

Mul ei olnud seda enne. Ma ei teinud kaks ja pool aastat midagi. Ma arvan, et jalanõude ja naha osas on mul juba järgmisel nädalal kõik dokumendid klaaritud.

Ma ei tegelenud sellel ajal kaladega. Kaladega ei ole ma mitu aega tegelenud. See on mul sisse jäänud sellest ajast, kui ma sellega pikalt ja kaua tegelesin.

Mis sest, et oli (konkurss juunikuus ? toim. )! Konkursi võidab alati parim. Mul on diilerileping, mina olengi Festmargi diiler. Jätke see kaladejutt ära.

Pärast seda jah, täpselt pärast seda. Ma ei hakka ju kolmandat firmat selleks tegema, ma ei saa ju endale kümmet tegevusala panna.

- Selle aasta kevadel kirjutas Eesti Päevaleht, kuidas 1999. aasta kevadel ostis kaitseministeerium 3,8 miljoni krooni eest 8600 paari Rootsis valmistatud saapaid, mille seespool olev metall veristas ajateenijate jalgu ja mille tallad tulid kahe nädalaga lahti. Saapapaari hind oli 450 krooni.

- Juunikuus andis ministeerium ligi 5 miljoni krooni suuruse riigihanke firmale AS E-Arsenal, samal ajal ulatus ettevõtte kolme aastaga kogunenud maksuvõlg 1,36 miljoni kroonini. Ühe pakkujaga riigihankekonkursi võitnud ASi E-Arsenal direktor Lembit Tuur seletas võlga kroonilise käibevahendite nappusega. ?Riigihankekonkursi tulemuste üle otsustab kaitseministeerium, kes on sajaprotsendiliselt meie aktsiate omanik,? ütles Tuur.

- Oktoobris oleks kaitseministeerium ostnud Kaitseväe Ühendatud Õppeasutuste aulasse 6000kroonised Itaalia aulatoolid, kui AS Tarmeko kui üks riigihankekonkursil osalenud firma ei oleks esitanud protesti. Kaitseministeeriumi poolt nõutud ja esialgselt võitjaks kuulutatud Elke Mööbel OÜ pakutud tool kattusid välimuselt täielikult. Samas oli Elke Mööbel OÜ pakutud tool konkurentide pakkumistest kolm korda kallim.

21.11.2000 Toolid kõigutavad kaitseministeeriumi