Kõige rohkem dividende peab riigile loovutama Tallinna Sadam

Riigieelarve eelnõu kohaselt on planeeritud dividenditulu 353,1 miljonit krooni, kusjuures riigile kuuluvatele äriühingutele kehtiks ühtne dividendimäär 15% kasumist. Erandlikult aga on ASi Tallinna Sadam määraks kavandatud 60% nagu ka sel aastal.

Tallinna Sadama turundusdivisjoni juhi Erik Sakkovi sõnul pole veel täpselt teada, kui suurt osa kasumist soovib rahandusministeerium saada dividendidena riigieelarvesse. ?Minu teada ei ole rahandusministeerium veel Tallinna Sadama poole konkreetse sooviga pöördunud,? ütles Sakkov. Ta ei soovinud ennustada, kui suureks kasum sel aastal kujuneb. ?Aasta lõpus lööme kokku ja siis avalikustame,? ütles Sakkov. Küll aga tõdes et, et kuna rahandusministeeriumi esindajad istuvad ka ettevõtte nõukogus, siis on neil prognoosid muidugi teada.

Prognoosid Tallinna Sadama käesoleva aasta kasumi osas ulatuvad 450 miljoni kroonini, millest dividendid moodustaksid seega 270 miljonit. Kuna aga ainuüksi esimese poolaasta kasum ulatus enam kui 300 miljonini, siis tõenäoliselt tõuseb Tallina Sadama panus riigieelarvesse märgatavalt.

Käesoleva aasta eelarves oli dividenditulusid ette nähtud vaid 26,25 miljonit krooni. Tegelikult oli aga juba 1. novembri seisuga riigieelarvesse laekunud enam kui 357 miljonit krooni. 2001. aasta eelarvesse kavandati 1245protsendiline tõus, kusjuures arvestatud ei ole erastamisel olevate ettevõtetega, nagu Eesti Raudtee.

Tegelik dividenditulude kasv võib aga olla veelgi suurem. Valitsusparteide otsus suurendada riigieelarvet 300 miljoni krooni võrra sunnib riigiettevõtetelt veelgi enam dividende võtma, lisasumma ulatub vähemalt 210 miljoni kroonini.

Millistelt ettevõtetelt rohkem dividende võetakse, pole veel paika pandud. Sihikule on võetud eelkõige ?need ettevõtted, kus sada protsenti aktsiaid on riigi käes?, ütles rahandusministeeriumi riigieelarve osakonna juhataja Ants Liiver.

?Firmasid hakatakse ükshaaval läbi vaatama ja lähenetakse igale individuaalselt,? täpsustas rahandusministeeriumi ettevõtluse talituse peaspetsialist Asti Alterman, kelle sõnul on lisaks Tallinna Sadamale jutt sellistest riigiettevõtetest, nagu Eesti Post ja Lennuliiklusteenindus, samas kui ?Eesti Energialt pole midagi võtta, sest see on sügavas kahjumis?. Ta lisas, et praegu veel ei ole midagi määratud. ?Lahtine on isegi see, kas lõpptulemusena pannakse iga firma jaoks paika protsent või esitatakse firmale mingi summa,? ütles Alterman.

Rahandusministeeriumi teatel võib valitsus nende ettevõtete nimekirja kinnitada järgmisel nädalal. Seni pole aga tõenäolisi suuremaid dividendimaksjaid veel teavitatud sellest, kui palju neilt rohkem raha tahetakse.

Näiteks riigile kuuluv Lennuliiklusteeninduse AS peaks ka sel aastal andma riigieelarvesse dividendidena 15% kasumist ehk ligikaudu 6 miljonit krooni. ?Midagi ametlikult pole rahandusministeerium veel soovinud, nii et me arvestame praegu vanade piirmääradega,? ütles ettevõtte juhataja Jaan Tamm. Ta tunnistas, et rahandusminister võib küll ehk rohkemat soovida, kuid praegu arvestatakse siiski 15% kasumist. Käesolevaks aastaks on Lennuliiklusteenindus planeerinud kolmanda kvartali tulemuste põhjal 37,9 miljonit krooni kasumit. ?Kuid see on tehtud konservatiivse põhimõtte järgi, aasta lõpp aga on paremini läinud,? lisas Tamm, uskudes kasuminumbri tõusu 40 kanti.

Üheks võimaluseks lisaraha saada on ka Eesti Telekom, mille enam kui miljardini ulatuvast kasumist saab riik kindlasti oma osa, kuigi selle täpne suurus selgub alles kevadel. Telekomi juhatuse esimees Jaan Männik kinnitas, et rahandusministeerium pole veel teada andnud, kui suurt summat soovitakse riigieelarvesse planeerida. ?Minule see teada ei ole,? ütles Männik.

Telekomi kasum ületab miljardi, lubas Männik, järeldades seda üheksa kuu tulemuse ? 872 miljonit krooni ? põhjal. Riigil on osaluse suurust arvestades võimalik saada dividendidest 27,3%, dividendide suurus puhaskasumist võib ulatuda 50 protsendini.

?Kasumi jaotamine ja dividendide suurus otsustatakse aastakoosolekul, mis on planeeritud 18. maile,? ütles Männik, tõdedes, et kui rahandusministeerium praegu midagi konkreetselt kavandab, siis võib seda pidada laskmata karu naha jagamiseks.

Käesoleva aasta riigieelarvesse oli näiteks kavandatud 130 miljonit Eesti Panga kasumist, kuid tegelikult ei tulnud sellest midagi, kuna Eesti Pank jäi mullu 79,4 miljoniga kahjumisse. Seekord on rahandusministeerium pannud eelarve-eelnõusse Eesti Panga kasumist 20 miljoni saamise, mis võib ka laekuda, kuna Eesti Pank peaks 2000. aasta kasumiga lõpetama.