OECD ei anna eurole toetust

Artikkel

- Uudised
- ÄP fototoimetus
- 22. november 2000 kell 22:00
Kuula
Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
OECD ei anna eurole toetust
Euroopa Keskpank on püüdnud eurot tugiostudega toetada, kuid langustrendi muutust, millega euro on käibeletulekust dollari suhtes juba 30% odavnenud, pole analüütikute sõnul enne oodata, kui eurotsooni majandus hakkab USA majandusest kiiremini kasvama.
Majandusliku Koostöö ja Arengu Organisatsiooni OECD hinnangul seda vähemalt tuleval aastal veel ei juhtu. USA majanduskasv küll aeglustub, kuid tempot kaotab ka Euroopa.
?Kõrge nafta hinna negatiivne mõju on Euroopas suurem,? ütles OECD peaökonomist Ignazio Visco. Valuuta nõrkuse tõttu on eurotsooni riigid rohkem kimpus ka inflatsiooniga.
Raporti järgi kasvab USA majandus tänavu 5,8 ja tuleval aastal 3,6%, Euroopa majandus vastavalt 3,5 ja 3,1%. Majanduskasv Euroopa suurima majandusega riigis Saksamaal jääb tuleval aastal alla keskmise ? 2,7% tasemele.
OECD avaldab oma maailmamajanduse ülevaate kaks korda aastas ning see on dokument, mida poliitikud ja eksperdid üle kogu maailma kõige enam majandusinfo allikana kasutavad. Üldine hinnang maailmamajandusele on ?suhteliselt helge?, aastail 2000?2002 ennustab OECD majanduskasvu tempoks 4%. Maailmakaubanduse kasvuks, mis tänavu ulatub 13,3%-le, ennustab organisatsioon järgmisel kahel aastal vastavalt 9,7 ja 8,0% kasvu.
Mõõduka kaheprotsendilise kasvuga võib arvestada ka viimastel aastatel sügavas majanduslanguses olnud Jaapan. Seda tingimusel, et poliitikud asuvad riigifinantse saneerima, kuigi eelarve defitsiit jääb ilmselt 6% tasemele ka lähiaastateks.
OECD ennustab, et ülimadala inflatsiooni aeg läänemaailmas saab ümber. Muu hulgas avaldab raport kahtlust, kas eurotsoonil õnnestub allpool kahe protsendi lage hoida isegi piirkonna ?tuumikinflatsiooni?, kuhu pole sisse arvestatud nafta hinna mõju.
Tulemuseks on, et Euroopa Keskpangal tuleb veelgi intresse tõsta, mis praegu on 4,75 protsendi tasemel. Poole protsendipunkti võrra peaks tuleval aastal intresse tõstma ka USA, leiab OECD, ehkki juba aastal 2002 võib USA keskpank hakata rahapoliitikat järgi andma.
Selle optimistliku baasstsenaariumi kõrval toob OECD raportis välja ka maailmamajanduse kasvu ohustavad riskid.
Suurim küsimärk on jätkuvalt kõrge nafta hind. Toornafta hind jääb 30 dollari tasemele barrelist kuni tuleva aasta keskpaigani, alanedes seejärel aeglaselt 2002. a lõpuks 27 dollarile, ennustab OECD. Samas on risk, et ebatavaliselt külm talv põhjapoolkeral või poliitilise kriisi teravnemine Lähis-Idas võib nafta hinda veelgi kergitada, mis tooks kaasa majanduskasvu aeglustumise.
Samas ei kaasneks sellega enam nii suurt tagasilööki kui varasemate naftakriiside päevil, kuna sõltuvus naftast on vähenenud, leiab OECD. 1974. aastal tähendas naftakriis OECD riikidele SKT vähenemist 2,72% ja 1979.?1980. aastal 2,5%.
Teine riskifaktor on tehnoloogiaaktsiate langus eesotsas USA Nasdaqi börsiga. Seni on mõju makromajandusele olnud piiratud, kuid kui trend jätkub, võib see tekitata ?ümberpööratud jõukusefekti?. Kui USA majapidamised sellest järsult oma tarbimist piiravad, ei pruugi USA majandus kiirete kasvuaastate järel sugugi pehmelt maanduda.
Suur risk on USA-l tohutu suur kaubandusbilansi defitsiit, mis septembris kasvas augustiga võrreldes 15 protsenti 34,3 miljardile dollarile ning mida seni on finantseeritud peamiselt välisraha sissevoolust.
Autor: ÄP
Hetkel kuum