Sirje Niitra • 22. november 2000 kell 22:00

Pärnu Linavabriku jõuline spurt

Viimase kahe ja poole aastaga on Pärnu Linavabrik teinud läbi uskumatult suure muutuse, edestades praegu käibe- ja kasumikasvus selliseid suuri tegijaid Eesti tekstiilitööstuses, nagu Klementi ja Kreenholm. Mis on edu saladus, sellest ei taha ettevõtte omanikud ega ka juhid suurt rääkida. ?Me ei vaja ajakirjanduse tähelepanu,? ütleb äriühingu juhatuse esimees Arvo Villmann (40). Ega vist, sest kogu toodangut eksportival ettevõttel pole tõesti vajadust kohapeal reklaami teha. Ometi ei ole Pärnus üle kuuesajale inimesele tööd andval laienemisplaane pidaval firmal põhjust ka midagi häbeneda.

Linavabrik on ühe suurema tööandjana kuurortlinna juhtidele korduvalt peavalu teinud. Suurimast krahhist, kui ettevõtte erastanud Iiri firma Herdmans Grupp pankrotis ettevõtte koos töötajatega maha jättis, on möödas napilt neli aastat. Villmann, kes oli ka siis tegevjuhi rollis, ütleb, et Eesti pankadel õnnestus pankrotihalduri abiga põhilised seadmed alles hoida ja tootmine 1997. aasta kevadel peaaegu sama meeskonnaga uuesti käivitada.

Sügisel leidsid Ühispank ja Eesti Investeerimispank ettevõttele uue omaniku Iirimaalt, kust oli pärit eelminegi. Selle vahega, et perefirma W.F.B.Baird & Co on linaäris ise aktiivselt tegevana huvitatud Pärnu Linavabriku kompleksi arendamisest pikemat perspektiivi silmas pidades. ?Nad ei tulnud siia teenitud kasumit kiiresti välja viima, vaid paigutavad selle tootmisse tagasi,? selgitab tegevjuht. Ta kiidab töötajaid, kes teda nii palju usaldasid, et tulid tagasi ettevõttesse, mille pankroti tõttu nad varem tööst ilma jäid. Tänaseks on töötajate arv pea kahekordistunud ja võib lähiaastail veelgi suureneda.

Kui eelmised iirlastest omanikud olid huvitatud üksnes linase lõnga tootmisest, siis praegused on käivitanud Pärnus sellele lisaks ka kangakudumise. Valminud on uus, täiesti nüüdisaegse tehnoloogiaga kudumisvabrik, kus vuriseb 54 arvutiga juhitavat masinat, millest igaüks maksab 1,6 miljonit krooni, ja mis on eriliste süsteemide abil praktiliselt tolmuvabaks muudetud. Eelmisel aastal käivitus ka takulõnga tootmine. Kui varem tootis linakombinaat 15 tonni lõnga nädalas, siis nüüd valmib seda 50 tonni nädalas. Linase kanga tootmine on kasvanud varasemalt 60 000 meetrilt 115 000 meetrini nädalas. Kogu toodang läheb eksporti. Linane toorriie jõuab kõigepealt omanike firmasse Iirimaal, kus seda pleegitatakse ja värvitakse ning veetakse seejärel laiali üle maailma, kõige rohkem USAsse. Põhiliselt valmivad sellest meeste ja naiste üleriided. Pole välistatud, et peagi hakatakse Eestis valminud riidest Ameerikas koguni teksapükse tegema.

Veneaegsete suurte kombinaatide jaoks oli pankrot kiireim võimalus normaalseks maailmatasemel ettevõtteks saada, hindab Villmann Pärnu Linavabrikus toimunu tagantjärele kasulikuks. ?Ehkki tollal oli asi paljude jaoks vägagi valuline, aitas see vanast taagast vabaneda,? leiab ta, lisades, et isiklikult tema jaoks oli koos ettevõttega põhjas ärakäimine kasulik kogemus edaspidiseks.

Villmann kiidab oma meeskonda, eriti aga töölisi, kes kõik on tema sõnul orienteeritud kvaliteedile. Kaadri voolavus on ettevõttes väga väike. Ehkki palgast ei tohi ükski töötaja rääkida, tundub, et inimesed on teenistusega rahul. Vahetuse ülem Svetlana Matijevskaja tuli tollasesse Pärnu Linavabrikusse tööle 11 aastat tagasi pärast instituudi lõpetamist ja on näinud nii paremaid kui halvemaid aegu. Ta kiidab praegust juhtkonda ja ütleb, et Villmann on tegudeinimene. ?Väga haritud ja nõudlik juht, kes nõuab kõiges kvaliteeti, kuid annab samas alluvaile võimaluse ise oma tegevuse üle otsustada,? iseloomustab ta ülemust.

Küsimusele, kas ka omanikud kaugel Iirimaal on eestlaste tööga rahul, vastab tegevjuht küsimusega: ?Miks ei peaks olema?? Omanikud käivad Eestis asju üle vaatamas umbes kahe kuu tagant, aga telefoni ja faksi vahendusel ollakse ühenduses pidevalt. Edasise kohta ütleb Villmann, et vaevalt enam nii suurt arengutempot jätkata õnnestub. Plaan on korda teha territoorium ja remontida vanad tootmishooned.

Kreenholmi gruppi juhtiv Meelis Virkebau oli konkurendi edu hindamisel tagasihoidlik, öeldes, et ta tahaks näha pikemaajalist stabiilset kasvu ja teada, mis selle taga on. ?Pean tugevaks sellist ettevõtet, kus kohapealne juhtkond korraldab ise nii tootmist kui müüki ja kõike muud,? märkis ta. Müügitegevuse viimine välismaale võimaldab Virkebau hinnangul küll kulusid kokku hoida, kuid seab ettevõtte liigselt emafirmast sõltuvusse.

Hetkel kuum