Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tasuta SMSi Eestis veel ei tule

    - Järgmisest aastast võiks SMSi tasuta teenuseks teha, kokkuvõttes peaks ju see hakkama varsti rohkem raha sisse tooma, sest siis harjuvad inimesed rohkem lühiteateid saatma, nad leiavad, et tavalise mobiiliga on seda ebamugav teha ja muretsevad aina rohkem klaviatuuriga seadmeid (pihuarvuteid ja kommunikaatoreid), peagi avastatakse, et miks ainult lühisõnumid, saadame e-posti ka ja surfame internetis jne. Sidefirma teenib sellest rohkem kui 3 kr sõnumi eest. SMSi tegemine tasuta teenuseks oleks hea investeering lähitulevikku? Kaido Einama
    - Pakun välja, et SMSi puhul on tegu mitmetuhande protsendise marginaaliga. Kui palju maksab umbes 200 baidi saatmine? Kindlasti mitte 2,50?3 kr. Kõige rohkem võib rääkida kümnest sendist.
    Kuigi olen EMT klient, vaatan lootusega Q GSMi suunas, et nad uue hinnasõja alustaksid, seekord siis SMS-rindel. On ju Q GSM Eesti mobiilituru hinnaliider. Paul Vahur
    - SMS-sõnumi saatmiseks on tehtud miljoneid kroone investeeringuid nii rauda, softi kui ka tootearendusse. See tuleb lõpptarbijal kinni maksta kas varem või hiljem. Mart
    - Austraalias pakuvad mitmed GSM-operaatorid ettemaksuga kõnekaarte, millega helistamine on teatud kellaaegadel tasuta. Näiteks Optuse ja Vodafone kaardiga on kella 21st õhtul kuni 6-7ni hommikul iga võrgusisese kõne esimesed 15 min tasuta. Eestis keegi sellist lähenemist veel ei paku, kuigi olen kindel, et peagi saame meiegi tasuta kõnelemist nautida. Kas ka tasuta SMSe, ei oska öelda. Indrek Kald
    - Mujal Euroopas maksavad SMSid meie rahas alla kolme krooni. Arvan et Q GSMi kaks krooni SMS-ist neile küll kahjumit ei too! Kalle
    - Kasu võib tulla ka mujalt, mitte kliendilt iga liigutuse eest raha küsides, eriti kui ühe ostu omahind on väga väike. Näiteks internetipank tõi kasu klienditeenindajate pealt kokku hoides, tasuta SMS aga võib muuta inimeste suhtlemisharjumusi, mille pealt saab veel kenama kopika ehk teenida? Kaido Einama
    - Viimane asi, mida ?eeskujuks? tasub võtta, on muudes riikides tegutsevate operaatorite ärimudelite üksikute teenuste hinnad. Sõltumata riigist püüab aga operaator tehtud investeeringuid ja jooksvaid kulusid katvat tulu lõpuks kätte saada, milleks võib ta paketeerida konkreetset segmenti rahuldavaid teenuseid nii, et jooksev tulu kliendi kohta oleks maksimeeritud. Kaido püstitet subjekt võib aastal 2001 isegi tõeseks osutuda, kuid usun, et mitte tema toodud põhjustel. Linnar Viik
    - See, et tasuta SMS võib muuta inimese suhtlemisharjumusi, mille pealt teenida, on hea spekulatsioon. EMT ja Q on teinud oluliselt odavamate SMSi hindadega kampaaniaid. Kliendid oma suhtlemisharjumist aga ei muuda. Ajavad igapäevaasju vanamoodi edasi. Toivo
    SMSi hinda saab muuta madalamaks, kui investeering kaetakse kasutamise tõusuga. Arvestades Eesti turu väiksust ja investeeringute taset, väidan, et mobiilioperaatorid pakkuvad meil SMS-teenust optimaalsel tasemel.
    EMT pakkus kõnehinna öötariifi 19 senti minut terve üle-eelmise suve kolme kuu jooksul. Siis kommenteeriti, et kes see öösel ikka räägib ja kellele sellist hinda vaja on. Kui klientide poolt tuleb tõsine tahtmine saada öösel andmeside- ja mobiilinterneti kasutamiseks soodsamat hinda, siis võib seda võimalust kaaluda.
    Siin on lähenemiseks kaks teed. SMSi kulud korvatakse püsimaksuga või pakutakse vastavat teenust tasuta tingimusel, et klient ostab mõnda teist teenust, reeglina kõrgema hinnaga. SMS-liikluse märkimisväärsest tõusust saab rääkida viimastel aastatel. Tõenäoliselt toimub SMSi laiema levikuga ka surve teenuse hindadele.
    Radiolinja on oma hinnapaketid kujundanud vastavalt sihtgrupi vajadustele. Kui on tekkimas nõudlus erinevate tasuta komponentide suhtes, siis kaalume ka võimalust seda lahendust kliendile pakkuda.
    Tasuta SMSi oleme pakkunud klientidele aastalõpukingituseks. Muu maailma tasuta SMSi juhtumite korral tuleks vaadata, mis hinnaga pakutakse tasuta lühisõnumi puhul kõneteenust ja teisi lisateenuseid. Samuti, milline on tasuta öiste võrgusiseste kõnede paketi puhul kõneminuti hinnad näiteks võrgust välja tippajal.
    Lähitulevikus, kus kompleksseid teenuseid asuvad pakkuma sideettevõtete grupid ning kaob kohustuslik võrkude ühendamine läbi Eesti Telefoni ja vastavate tasude maksmine, ei saa väga madala hinnaga teenuseid välistada, iseasi, kas just nullhinnaga midagi pakkuma asutakse.
    Autor: ÄP Online
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Euribor läheneb juba kahele protsendile
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Paljude laenudega seotud kuue kuu euribor on jõudnud 1,851 protsendini. Viimati oli euribor nii kõrge 2009. aastal vahetult peale finantskriisi algust.
Tööandjad: pika plaanita saab Eesti edulugu otsa
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Tööandjate Keskliit avaldas oma tavapärase valimiste-eelse manifesti, sõnastamaks need probleemid ja lahendused võtmeküsimustes, millest sõltub Eesti ettevõtete ja inimeste heaolu. Äripäev avaldab lühikokkuvõtte dokumendist, mis kannab seekord pealkirja „Aeg on olla ajast ees“ .
Porsche tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Porsche AG emafirma Volkswagen teatas kolmapäeva õhtul, et Porsche AG tuleb börsile 82,5 eurose hinna pealt ehk börsile tuleku hind on esialgse pakkumisvahemiku ülemises servas, vahendab Reuters.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Eesti Energia juht loodetakse leida uue aasta alguseks Otsitakse ka välismaal töötavaid Eesti juhte
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Eesti Energia juhikandidaatidega kavatsetakse läbirääkimisi pidada kuni aasta lõpuni, kahenädalast konkursiaega riigifirma nõukogu liiga lühikeseks ei pea.
Britid viivad pooled oma sõdurid Eestist koju
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Sajad Briti sõdurid lahkuvad NATO lubadustest hoolimata jõulude ajal Eestist tagasi kodumaale. Seda hoolimata Eesti valitsuse ootusest kuni 2000 sõduri riiki jäämisest, millele oleks veel lisandunud mõni sada.
Raadiohommik otse Äriplaanilt: kuhu tüürivad tipptegijad jägmisel aastal?
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.
Äripäeva raadio hommikuprogramm läheb neljapäeval otse-eetrisse Kultuurikatlast, kus toimub majanduskonverents Äriplaan 2023. Hommikuprogrammi tuleb oma plaanidest rääkima lausa kümme tipptegijat.

Olulisemad lood

Kaja Kallas tõukas Oleg Grossi ettevõtet generaatoreid ostma
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.
Peaminister Kaja Kallase pöördumine võimalike elektrikatkestuste kohta pani Oleg Grossi ettevõtet OG Elektra koheselt elektrigeneraatoreid ostma, kirjutab Lääne-Virumaa Uudised.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.