Ülo Toomsalu • 23. november 2000 kell 6:25

Haigekassa üritab reformiga tagada võrdset raviteenust

Tuleva aasta esimesel poolel lõpule jõudev haigekassa reform peab kindlustama, et inimesed saaksid üle Eesti võrdsel tasemel raviteenust ja pääseksid lihtsamini soovitud arsti juurde, kirjutab Eesti Päevaleht.

'Enam pole nii, et üks haigekassa maksab puugivastase vaktsiini kinni, teise haigekassa inimesed peavad seda tegema aga oma rahakoti peal,' märkis keskhaigekassa direktor Maris Jesse.

Haigekassa struktuurireformi eesmärgiks on Jesse sõnul haigete ja kindlustatute võrdse kohtlemise tagamine. Samuti võimaldab reform vähendada haigekassade killustatust ja tugevdada planeerimist, lisas ta.

Võru haigla peaarsti Arvi Vaski kinnitusel vajavad enam kaitset äärealade inimesed. 'Arstiabi on kõige kättesaadavam Tallinna ja Tartu inimestele. Linnainimesed käivad arsti juures kaks korda enam kui maainimesed, kes on vähemalt sama haiged,' rääkis Vask. 'Loodan, et reform tagab selle, et keskused ei tarbi ääremaade raha ära.'

Vaski sõnul peaks edaspidi suurenema ka patsiendi vabadus endale arsti valida, sest haigekassade piirid pole enam nii jäigad.

Kui valitsus reformikava kinnitab tekib praeguse 17 piirkondliku haigekassa asemel järgmisel aastal seitse haigekassat. Suurematesse linnadesse tulevate keskuste ülesanneteks on lepingute planeerimine, raviarvete kontrollimine ja maksmine, soodusravimite maksmine ja raamatupidamine.

Kümme senist maakonnakeskuste haigekassat muutuvad büroodeks, kus hakatakse tegelema haigekassakaartide, retseptide, töövõimetuslehtede ning teavitamisega.

Haigekassade 358 ametnikust kaotab reformi tõttu töö ilmselt 20-25 inimest. Koondatakse peamiselt raamatupidajad, ametisse võetakse juurde arste-eksperte, kes hakkavad kontrollima raviarveid ja töövõimetuslehti.

Hetkel kuum