Sulev Oll • 23. november 2000 kell 22:00

Pristisel ümbrikupalga maksmise kahtlus

Kui aastal 1998 oli keskmine palk Pristises 4300 krooni kuus, siis aastaks 1999 langes see alla 4000 krooni, kuigi käive koguni kahekordistus. Samal ajal maksti Alarmestis ja Alarmtecis üle 9000 krooni küündivat keskmist palka. Pingereas järgnes neile Eltron üle 8000kroonise kuupalgaga.

Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees Ants Väinsalu peab selliseid numbreid kahtlustäratavaks. ?Meie tegevusalal Tallinna turul tegutsedes näitab alla 6000kroonine palganumber, et on põhjust olla murelik,? ütles Väinsalu. ?Üks võimalik väikse palganumbri põhjus on ümbrikupalga maksmine.?

Eltroni juhatuse esimehe Ülo Kala sõnul võib lisaks ümbrikupalkade kahtlusele Pristise väikese palganumbri põhjustada kaadri suur voolavus. ?Mehed on Pristises tööl lühikest aega, 3-4 kuud. Katseaeg aga annab põhjuse palga madalana hoida,? ütles Kala. Püsiv tööleping ei võimaldaks Kala sõnul nii väikest palka maksta. ?Tänapäeval ei tee mees Tallinnas 3900 krooni eest tööd,? väitis Kala.

Pristise 1998. aasta käive oli 32 miljonit krooni, mullu kasvas see rohkem kui poole võrra, jõudes 66 miljonini. Kasum seevastu vähenes, jäädes alla poole miljoni krooni.

Pristise direktori Tauno Liivi sõnul firmas ümbrikupalka ei maksta. ?Palk on küll väike, et olla konkurssidel konkurentsivõimeline, aga meil on muid boonussüsteeme,? ütles Liiv. ?Näiteks saavad paljud töötajad kasutada autosid ka erasõitudeks, samuti maksame kinni telefoniarved, mille hulgas ka erakõnesid.?

Tauno Liiv on keskäriregistri andmetel ka Pristise üks aktsionäre. Teine aktsionär on firma tegevjuht Indrek Sepp, kolmas Dominikaani Vabariigis registreeritud Govett Investments Inc.

Pristise kõrval on ka teisi turvatehnikaga tegelevaid ettevõtteid, kus keskmine palk Krediidiinfo andmetel ebaloomulikult madal. AS Alert maksis töötajatele eelmisel aastal keskmiselt 2400, AS Navareko alla 1500, AS Susa aga isegi vähem kui 1200 krooni. ?Samas 1000?2000 krooni palka maksvad firmad tegutsevad, osalevad konkurssidel ja teevad suurematele alltöövõtte,? imestas Väinsalu.

Pristisega võrreldes on enamikus väikese palgaga firmades vähe töötajaid. Nii tõi Erina OÜ omanik Vahur Sirk 2000kroonise kuupalga põhjuseks firma väikese käibe ja episoodilise tegutsemise. ?Tegutseme nädal aega kuus ja tänavune käive küünib vaid 260 000 kroonini,? ütles Sirk.

Mitu väikest palka maksnud firmat on töö lõpetanud. Eelmise aasta palka ei näidanud majandusandmetes enam ei Alucar AS ega Pulsar AS.

Pankrot tabas ka suurte palkadega silma paistnud Baltalarmi, kus keskmine palk juba aastal 1998 küündis pea 9000 kroonini. ?Naljaga pooleks võib öelda, et firmale sai saatuslikuks maksude maksmine,? ütles Väinsalu.

Hetkel kuum