Artikkel
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Pristisel ümbrikupalga maksmise kahtlus

    Kui aastal 1998 oli keskmine palk Pristises 4300 krooni kuus, siis aastaks 1999 langes see alla 4000 krooni, kuigi käive koguni kahekordistus. Samal ajal maksti Alarmestis ja Alarmtecis üle 9000 krooni küündivat keskmist palka. Pingereas järgnes neile Eltron üle 8000kroonise kuupalgaga.
    Eesti Turvaettevõtete Liidu juhatuse esimees Ants Väinsalu peab selliseid numbreid kahtlustäratavaks. ?Meie tegevusalal Tallinna turul tegutsedes näitab alla 6000kroonine palganumber, et on põhjust olla murelik,? ütles Väinsalu. ?Üks võimalik väikse palganumbri põhjus on ümbrikupalga maksmine.?
    Eltroni juhatuse esimehe Ülo Kala sõnul võib lisaks ümbrikupalkade kahtlusele Pristise väikese palganumbri põhjustada kaadri suur voolavus. ?Mehed on Pristises tööl lühikest aega, 3-4 kuud. Katseaeg aga annab põhjuse palga madalana hoida,? ütles Kala. Püsiv tööleping ei võimaldaks Kala sõnul nii väikest palka maksta. ?Tänapäeval ei tee mees Tallinnas 3900 krooni eest tööd,? väitis Kala.
    Pristise 1998. aasta käive oli 32 miljonit krooni, mullu kasvas see rohkem kui poole võrra, jõudes 66 miljonini. Kasum seevastu vähenes, jäädes alla poole miljoni krooni.
    Pristise direktori Tauno Liivi sõnul firmas ümbrikupalka ei maksta. ?Palk on küll väike, et olla konkurssidel konkurentsivõimeline, aga meil on muid boonussüsteeme,? ütles Liiv. ?Näiteks saavad paljud töötajad kasutada autosid ka erasõitudeks, samuti maksame kinni telefoniarved, mille hulgas ka erakõnesid.?
    Tauno Liiv on keskäriregistri andmetel ka Pristise üks aktsionäre. Teine aktsionär on firma tegevjuht Indrek Sepp, kolmas Dominikaani Vabariigis registreeritud Govett Investments Inc.
    Pristise kõrval on ka teisi turvatehnikaga tegelevaid ettevõtteid, kus keskmine palk Krediidiinfo andmetel ebaloomulikult madal. AS Alert maksis töötajatele eelmisel aastal keskmiselt 2400, AS Navareko alla 1500, AS Susa aga isegi vähem kui 1200 krooni. ?Samas 1000?2000 krooni palka maksvad firmad tegutsevad, osalevad konkurssidel ja teevad suurematele alltöövõtte,? imestas Väinsalu.
    Pristisega võrreldes on enamikus väikese palgaga firmades vähe töötajaid. Nii tõi Erina OÜ omanik Vahur Sirk 2000kroonise kuupalga põhjuseks firma väikese käibe ja episoodilise tegutsemise. ?Tegutseme nädal aega kuus ja tänavune käive küünib vaid 260 000 kroonini,? ütles Sirk.
    Mitu väikest palka maksnud firmat on töö lõpetanud. Eelmise aasta palka ei näidanud majandusandmetes enam ei Alucar AS ega Pulsar AS.
    Pankrot tabas ka suurte palkadega silma paistnud Baltalarmi, kus keskmine palk juba aastal 1998 küündis pea 9000 kroonini. ?Naljaga pooleks võib öelda, et firmale sai saatuslikuks maksude maksmine,? ütles Väinsalu.
  • Hetkel kuum
Andrus Alber: pensionid kasvavad, kui riik paneb jõude seisva raha tööle
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Eesti pensionisüsteemi jätkusuutlikumaks rahastamiseks tuleb hakata pikemalt investeerima ja pensionitena tulevikus osaliselt välja maksma töötukassa reserve, soovitab Finora Panga kaasasutaja Andrus Alber arvamuskonkursile Edukas Eesti saadetud artiklis.
Hotellid: turistid tulevad vaikselt tagasi, aga piisavalt palju raha ei saa neilt veel küsida
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
Turistid tulevad vaikselt Eestisse tagasi ja hotellide käive on taastunud kriisieelsele tasemele, kuid hotellide juhid tõdevad, et nad pole saanud hindu tõsta piisavalt, et see kataks aina suurenevaid kulusid. Tulevast suvest sõltub palju, sest rahapuhvrid on hotellidel koroonakriisis kokku kuivanud.
USA aktsiaturud kerkisid, Nasdaq sai kirja uhke tõusunädala
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
USA aktsiaturud jätkasid reedel kerkimist ja ligi protsendi edenenud Nasdaqi liitindeks sai kirja mitme kuu parima tõusunädala.
Reaalajas börsiinfo
Rakvere gasell: suvel jooksevad kliendid meid pikali
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Metsa- ja aiatehnikat müüv Forestplus jõudis 2022. aastal esmakordselt Äripäeva kiiresti kasvavate ettevõtete ehk Gaselli TOPi. "Ma olen sellest unistanud," tunnistab ettevõtte omanik Riin Sats.
Lillepoe juht seljatas riigikohtus maksu- ja tolliameti
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
Juhatuse liige sai riigikohtus võidu maksu- ja tolliameti üle ja pääses isiklikust vastutusest ettevõtte maksuvõla eest, kuigi kaks esimest kohtuastet jätsid ettevõtja kaebuse rahuldamata.
“Äripäev eetris”: Scholz tegi end tankidega veiderdamisega lolliks
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Pikk venitamine ukrainlastele tankide lubamisel on teinud lolliks eelkõige Saksa liidukantsleri Olaf Scholzi enese, kuid sakslaste suhtes on tekkinud skepsis, kas nende peale saab üldse loota, leidsid ajakirjanikud saates “Äripäev eetris”.
Venemaa töötlemata puidu eksport kukkus 70%
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.
Venemaa ümarpuidu eksport kukkus eelmisel aastal umbes 70% võrra, 3,5–3,8 miljoni kuupmeetrini, kirjutas Venemaa väljaanne Kommersant.

Olulisemad uudised

Raadiohommikus: aasta investeerimistegu, käpuli maanteetransport ja räppar riigikokku
Nädala viimases raadio hommikuprogrammis teeme juttu katastroofilisest veokijuhtide puudusest ja õpetajate rahatargaks tegemisest ning külla tuleb poliitikasse sulpsanud räppar.
Nädala viimases raadio hommikuprogrammis teeme juttu katastroofilisest veokijuhtide puudusest ja õpetajate rahatargaks tegemisest ning külla tuleb poliitikasse sulpsanud räppar.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.