Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Toidupoe talverehvid ? odavad, kuid asja ajavad ära
Põranda all ja põlve otsas keegi rehve ei tee ja ? kui see on ikka naastrehv, siis on see mõeldud talvel sõitmiseks, võtavad rehviasjatundjad kokku teema, kas toidupoest tasub rehve osta või mitte.
Samas on ütlematagi selge, et selle raha eest tippkvaliteeti ei saa, teiseks ei pane ükski toidupood seda rehvi autole alla. Paljud rehvimüüjad paigaldavad neilt ostetud talverehvid tasuta, supermarketite rehvide paigaldamise eest peab eraldi maksma.
Selliste odavate rehvide suurim erinevus tuntud kaubamärkidega võrreldes on nende sobivus pigem sooja kliimasse, kui karmi põhjamaa pakasesse. Nad on reeglina pärit kas mõnest Aasia või endisest sotsialismiriigist ja on sageli kasutamiseks just sealsetes oludes. Külm muudab sellised rehvid jäigaks ja nende pidavus ei ole enam võrreldav rehvidega, mis on mõeldud just külmas kliimas kasutamiseks. ?Sama mõttetu on minna meie kliimasse mõeldud rehvidega soojale maale sõitma. Rehvisegu läheb nii pehmeks, et ta kulub mõne ajaga ära,? nentis ASi Rehviekspert töökoja juhataja Taivo Karras.
Seetõttu ei saa kulumist nende rehvide puhul probleemiks pidada, küll aga jäikusest tulenevat nõrgemat pidavust ja suuremat müra. Kõik sõltub sellest, kui palju auto sõidab. Kui vanasti sõideti aastaringselt suverehvidega, siis nüüd pööratakse tähelepanu igale pisidetailile. Loomulikult olid siis kiirused väiksemad, liiklus hõredam jne. Selge on aga see, et mistahes päritolu talverehv on igal juhul parem lahendus kui suverehv.
Olenemata aga rehvi hinnast, margist, kvaliteedist ja päritolust, vajavad kõik naastrehvid sissesõitu. ?Meil ei taheta sellele erilist tähelepanu pöörata. Nii kui rehv alla saab, nii kohe ?kraapima? ja pärast kirutakse tootjat, et on kehva rehvi valmis teinud,? lausus ASi Ben AT juhatuse esimees Kaupo Hert. Tema sõnul peab iga uue naastrehviga esimesed 1000 kilomeetrit väga ettevaatlikult sõitma. ?Naast peab oma pesasse korralikult paika nihkuma, alles siis on lootust, et ta sealt niisama lihtsalt välja ei tule. Seda saab teha aga ainult sõites ja mitte mingil juhul ei tohi lasta ratast kohapeal ringi käima,? lausus Hert. Meie asfaltkate on enamasti pinnatud ja kivide vahele kinni kiiluvad naastud tulevad eriti uuel rehvil väga lihtsalt pesast välja. Seetõttu on otstarbekas panna uued naastrehvid alla juba varem, enne libeda tulekut. Siis ei hakka rattad niisama lihtsalt koha peal kraapima.
Kui veel möödunud nädalatel valitses autokauplustes suhteline vaikus, siis selle nädala esmaspäev ehmatas kõiki autoomanikke. Öised miinuskraadid olid teinud oma töö ning hommikused tööle ruttajad kiirustasid esmalt autopoodi talverehve ostma.
Hullemaks läks asi teisipäeval, kui nii mõneski Eestimaa kohas sadas maha korralik lumevaip. See tekitas mõistagi rehvivahetustöökodades suuri järjekordi. Kellel rehvid veel vahetamata, on viimane aeg töökotta helistada ning aeg kinni panna. Nädala pärast on talverehvid juba kohustuslikud.