• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Segadus mõistetega

    Tulumaksuseadust lugedes võib esmalt tunduda, et on sätestatud kaks erinevat maksuobjekti, s.o töötajatele tehtud erisoodustused (§48) ja omanikule (dividendi saamiseks õigustatud isik) tehtud soodustused (§50 lg3). Nende maksustamise viis oleks justkui erinev, kuna omanikule antavalt soodustuselt ei tuleks tasuda sotsiaalmaksu, mis kuulub tasumisele erisoodustustelt.
    Tähelepanelikumal lugemisel selgub, et §48-s antud definitsioon laiendab oluliselt töötaja mõistet võrreldes tavaarusaama ja muude seadustega. Selle kohaselt mõistetakse töötaja all ka juhtimis- või kontrollorgani liiget.
    TMS §9 kohaselt on juriidilise isiku juhtimis- ja kontrollorgan igasugune volitatud organ või isik, kellel tulenevalt seadusest või põhikirjast on õigus osaleda juriidilise isiku tegevuse juhtimisel või juhtorgani tegevuse kontrollimisel. Samas antud mittetäieliku loetelu järgi on selliseks organiks muuhulgas juhatus ja nõukogu, kuid ei ole mainitud üldkoosolekut.
    Äriseadustiku kohaselt on aktsiaseltsi (sama kehtib ka osaühingu kohta) kõrgeimaks juhtimisorganiks üldkoosolek (§290). Kuivõrd aktsionär on üldkoosoleku liige, siis on ta juhtimisorgani liige ja seega töötaja TMS §48 tähenduses? Sellest tulenevalt oleks ettevõtte aktsionärile tehtavad soodustused erisoodustused, mis maksustatakse tulu- ja sotsiaalmaksuga. Kuna §50 lg3 sätestatud soodustuste liigid kattuvad §48-s sätestatuga, siis ei saa justkui rääkida erikorrast omanikule antud soodustuste maksustamisel, st need soodustused kuuluksid igal juhul maksustamisele §48 järgi.
    Ülaltoodu on siiski tõlgendamise mustem stsenaarium. Seaduse autori kommentaari (TMS kommenteeritud väljaanne lk 129) kohaselt ei tuleks aktsiaseltsi ega osaühingu üldkoosolekut TMS tähenduses siiski juhtimis- või kontrollorganiks lugeda, sest üldkoosolek on äriseadustiku sätte kohaselt küll kõrgeim juhtimisorgan, kuid ei teosta üldjuhul juhtimis- või kontrolli funktsiooni. Võimaliku vaidluse korral saakski maksumaksja just sellele kommentaarile viidata.
    Autor: Marek Sukk
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Auhinnatud personalijuht: mida kaasa pakkida 2021. tööaastast?
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Tööaasta 2021 on andnud nõnda korraliku kogemustepagasi, et tasub mõelda, mis jätta sisse ka 2022. aastaks ning mis mitte, kirjutab Elisa personalivaldkonna juht, 2019. aastal Eesti mõjukaimaks personalijuhiks valitud Kaija Teemägi.
Bitcoini hind kolistas veel allapoole
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Bitcoini hind langes laupäeva esimestel tundidel ligikaudu 10 protsenti, pikendades karuturul olemist, vahendab CNBC.
Venelaste sotsiaalmeediaplatvorm läks riigi kontrolli alla
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Venemaa suurim sotsiaalmeediavõrgustik VKontakte liikus sealse riikliku kontrolli alla, kui pärast mitut tehingut liikus suurosalus riigifirma Gazpromiga seotud ettevõtete kätte, vahendab Financial Times.
Kinnisvarabüroo: novembris olid Tallinna korteriturul rekordilised nii hind kui tehingute koguarv
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.
Novembris Tallinnas müüdud korterite keskmine ruutmeetri hind tõusis rekordilise 2452 euroni, mis on 3% võrra suurem oktoobriga võrreldes. Kokku müüdi Tallinnas 1098 korterit, mis on viimase 15 aasta suurim tehingute arv, teatas kinnisvarabüroo 1Partner pressiteate vahendusel.