Alkoholiaktsiisi seadus täis vasturääkivusi

Rahandusministeeriumi nõuniku Daniel Vaariku sõnul lükkaks alkoholiaktsiisi seaduse jõustamine poole aasta võrra edasi ka planeeritud lisalaekumise ja sunniks kärpima riigieelarve järgmise aasta alkoholiaktsiisi tulusid 50 miljoni krooni võrra.

Alkoholi aktsiisiladude süsteemile ülemineku efektiks oli ministeerium arvestanud 100 miljonit krooni aktsiisi lisalaekumist aastas. Kõnealuse seaduse jõustamist on Vaariku sõnul korduvalt edasi lükata püütud. Viimati lükkus see 1. septembrilt edasi uue aasta algusse.

Eesti Viina Liidu esimehe Toomas Tapupere sõnul on tootjad kõnealust seadust ammu oodanud ja teinud ka ettevalmistusi selle jõustumiseks 1. jaanuaril.

?Aktsiis on nagunii liiga kõrge ja praegune kord, mis nõuab selle tasumist kohe tooraine sisseostmisel, on meile väga koormav,? selgitas ta.

Uue seaduse kohaselt tuleks maksud tasuda alles siis, kui valmistoodang ettevõttest vabasse ringlusse läheb. Näiteks ostab Ofelia, mida Tapupere juhib, korraga 30 tonni piiritust, mida tehas villib kuu aega. Uue aktsiisiseaduse jõustumisel vabaneks ettevõttel seega koos käibemaksuga üle miljoni krooni käibevahendeid.

Riigikogu Rahvaliidu fraktsiooni aseesimees Andres Varik kirjutab oma alkoholiaktsiisi seaduse muutmise seaduse eelnõule lisatud seletuskirjas, et tegu on nii tehnilises kui majanduslikus mõttes äärmiselt keeruka seadusega, mis nõuab rakendamiseks vähemalt pool aastat ettevalmistusaega ja et eriti on viivitus vajalik väikestele veini- ja õlletehastele.

Tapupere sõnul on aga see pool aastat juba läbi. ?Selles pole meie süüdi, et riik pole suutnud rakendusakte valmis teha,? märkis ta.

Samuti pole tootja suurus või väiksus Tapupere hinnangul mingi argument, sest uue süsteemi rakendamine ei nõua erilisi investeeringuid. Kuna võimalus jätkata on kõigil legaalsetel alkoholitootjatel, pole tema sõnul seaduse rakendamist mingit mõtet edasi lükata. ?Selles pole ühtki nõuet, millest need, kes praegu alkohoolseid jooke toodavad, üle ei saaks,? kinnitas Tapupere.

Ta ei osanud öelda, kes seaduse jõustumise edasilükkamisest võidab.

Karksi Veini- ja Õlletehase nõukogu liige Jüri Kert leidis, et alkoholiaktsiisi seaduses on palju vasturääkivusi ja ka selliseid punkte, mis väikestele tootjatele selgelt üle jõu käivad.

?See, et tolliametnikud on lubanud mõningatele asjadele esialgu läbi sõrmede vaadata, ei ole meie arvates lahendus, seadus tuleb teha selliseks, et seda saaks täie rauaga täita,? lausus Kert.

Eriti teeb väikestele tootjatele Kerdi sõnul muret seaduses nõutud mõõtetehnika soetamine, milleks vajalikke miljoneid pole neil kusagilt võtta.