Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
George Bush tüürib võidule
Eesti aja järgi eile varahommikul kuulutas Florida riigisekretär Katherine Harries osariigi presidendivalimiste ametlikuks võitjaks George W. Bushi, kelle edumaaks demokraadi Al Gore?i ees jäi 537 häält 6 miljonist ehk vähem kui 0,01%.
?Nüüd, kus hääled on loetud, on aeg, et need ka lugema hakkaks,? ütles George W. Bush oma lühikeses pöördumises, kus ta esines juba kui USA tulevane president, kutsudes Al Gore?i valimiskomisjoni otsust aktsepteerima.
Gore?i asepresidendi kandidaat Joseph Lieberman aga nimetas tulemust ?poolikuks ja ebatäpseks?, lubades kohtus vaidlustada vähemalt kolme maakonna valimised, mis lõpptulemuses arvesse ei läinud.
Palm Beachi maakonnas, mis ei jõudnud häälte lugemisega pühapäeval lõppenud tähtajaks valmis, saanuks Gore juurde vähemalt 200 häält. Kui sellele oleks lisatud ka 157 häält, mis Gore sai väikese osa Miami-Dade maakonna häälte lugemisel, oleks Bushi edumaa kahanenud kõigest 180 häälele.
Peale selle sai Gore enamuse Ameerika valijate häältest ? 328 696 ehk 0,3% rohkem kui Bush kokku 102 miljonist. Otsustavaks saavad aga valijameeste hääled, mis juhul, kui Florida tulemus jõusse jääb, annavad ühe häälega edumaa ja presidenditooli George W. Bushile.
Analüütikute hinnangul suurendab Florida valimiskomisjoni otsus oluliselt Bushi võiduväljavaateid.
See omakorda peaks hästi mõjuma dollarile ning seda eelkõige Euroopa ühisvaluuta euro suhtes, kuna arvatakse, et Bushi administratsioon on Gore?i omast vähem valmis põdurat eurot tugiostudega toetama. Samuti on dollarile soodne Bushi maksukärbete ja ettevõtlusreeglite lihtsustamise plaan, mis peaks kergitama USA aktsiate hindu.
USA võlakirjadele seevastu on Bushi valik vähem soodne, kuna seesama maksuplaan võib suurendada inflatsioonilist survet ja vähendada eeldatavat riigieelarve ülejääki.
Kuna aga Al Gore kavatseb Florida valimistulemused kohtus vaidlustada, ei selgu USA uus president ilmselt enne detsembrit.
Turg spekuleerib aga juba selle ümber, kellest saaks Bushi võidu korral USA järgmine rahandusminister.
Kõige sagedamini nimetatakse selles kontekstis Lawrence Lindsey nime, kes on Bushi peanõustaja majandusküsimuste alal. Lindsey on professor, kellel on finantsturgudelt ka praktiline kogemus ning kes on kuulunud ka USA Föderaalreservi juhatusse. Samas pole välistatud, et teda hoitakse Föderaalreservi praeguse juhi Alan Greenspani järeltulijaks.
Teine arvestatav kandidaat on Stanfordi professor Michael Boskin, kes oli George Bush seeniori majandusnõunik. Veelgi kuumem kandidaat võib aga olla Riikliku Majandusanalüüsi Büroo juhataja Martin Feldstein, keda peetakse USA üheks väljapaistvamaks majandusspetsialistiks.
Samahästi võib uus rahandusminister tulla ka poliitikute või Wall Streeti finantsistide hulgast. Spekuleerida on aega vähemalt 20. jaanuarini, mil ametisse vannutatakse USA järgmine president.
Ning ükskõik kuidas hääled lõpuks jagunevad, annab üliväike edumaa USA uuele presidendile oma plaanide elluviimiseks suhteliselt nõrga mandaadi.
See on soodne keskpangale ja selle mõjukale juhile Alan Greenspanile, kuna tõenäoliselt ei tule ei kogu lubatud mahus maksukärpeid ega avaliku sektori kulude suurendamist, mis võiks ohustada USA majanduse pehmet maandumist.
Autor: ÄP