Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peaminister leppis ametühingutega kokku koostöömemorandumi koostamise

    Peaminister Mart Laar ja sotsiaalminister Eiki Nestor leppisid täna ametiühingujuhi Kadi Pärnitsa ja teenistujate ametiühingujuhi Toivo Roosimaaga kohtudes kokku koostöömemorandumi koostamises, teatas valitsuse esindaja.

    Kohtumisel lepiti kokku, et valitsuse ja töövõtjate organisatsioonid koostavad ja kirjutavad alla koostöömemorandumile, mille alusel hakkavad toimuma regulaarsed kohtumised, kus käsitletakse mõlemale poolele huvipakkuvaid teemasid. Seeläbi suureneb osalusdemokraatia, töövõtjate osalus seadusloome protsessis ja järelevalves riigisektori tegevuse üle. Sarnane koostöömemorandum on juba allakirjutatud valitsuse ja ettevõtlusorganisatsioonide vahel.
    Lepiti kokku, et sotsiaalministeerium koos riigikantselei eurointegratsiooni bürooga ühelt poolt ja töövõtjate esindajad teiselt poolt kutsuvad kokku nõupidamise, kus sõnastatakse valdkonnad eurointegratsiooni alal, mille puhul töövõtjate informeerimine ja nende sisukoha teadasaamine on vajalik. Seejärel saab hakata toimuma regulaarne infovahetus.
    Teenistujate ametiühinguliidu TALO juhatuse esimees Toivo Roosimaa tõstatas küsimuse, et teenistujate ametiliitudel on seni olnud keeruline pidada palgaläbirääkimisi, kuna teenistujate palk tuleb küll läbi riigieelarve, kuid mitmetel juhtudel (nagu arstid ja õed, teatrite, avalik-õiguslike ülikoolide ja ringhäälingu töötajad) on palgaraha eraldatud ühtse toetusena ning valitsus ei ole otseselt tööandja rollis. Kohtumisel lepiti kokku, et asutakse täpselt määratlema nende valdkondade puhul tööandjat ehk palgaläbirääkimistel töövõtjaga läbi rääkivat poolt.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Balti aktsiaturud lõpetasid päeva roheliselt
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Balti aktsiaturud tegid täna tugeva tõusu vahetult peale kauplemispäeva algust. Balti aktsiaindeks Baltic Benchmark sulgus täna 0,5% plussis.
Reaalajas börsiinfo
Lemeks teenis möödunud aastal rekordilise käibe ja kasumi
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Möödunud aastal oli Lemeks ASi käive 193 miljonit eurot, mis oli 61% suurem tunamullusest käibest. Hea aasta põhjus oli ettevõtte juhatuse esimehe Jüri Külviku sõnul selles, et koroona ajal kulutamata jäänud raha investeeriti Eestis ja Euroopas kodude uuendamisse, mis tõi kaasa puidust toodete müügi hüppelise kasvu.
Coop Eesti juht lahkub ametist
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Kolm aastat Coopi kaupluste võrgustikku juhtinud Alo Ivask lahkub oktoobrist Coop Eesti Keskühistu juhatuse esimehe kohalt. Uue juhi otsingud käivad.
Julgeolek on määrav, küll majandus hakkama saab
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Konverents Äriplaan näitas, kuidas majandusmaailm jaguneb tulevikku vaadates laias laastus kahte lehte: on optimistid ja on pessimistid; meie jääme pigem esimesse poolde, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Sõõrumaa: oleme alahinnanud ukrainlaste panust meie majandusse
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.
“Meil on praegu riigis juures pea 50 000 võõramaalast, eelkõige ukrainlased. Ja vähemalt miljardi jätavad nad meie turule kohvikutes, klubides, toidupoodides ja igal pool. Ma arvan, et meil on Ukraina põgenikud natuke alahinnatud, mis meile neist siia jääb,” arvas ärimees Urmas Sõõrumaa.

Olulisemad lood

Riigieelarve kulud kasvavad 18%, eelarvemiinus käriseb üle miljardi euro
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.
Neljapäeval valitsuses heaks kiidetud 2023. aasta riigieelarve eelnõu kulud kasvavad tänavusega võrreldes 18 protsenti, 16,8 miljardi euroni ja tulud 16 protsenti, 15,6 miljardi euroni. Eelarve on 1,2 miljardi euroga ehk 3,9 protsendiga SKPst miinuses.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.