Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Veohind purjetab tõusu suunas

    Autoveofirma RA-SAT omanikule Valdur Siilbekile on Hansateest lubatud, et detsembri alguses sõlmitakse järgmise aasta laevaveo leping. ?Detsembri alguses läheb kauplemiseks,? ütleb Siilbek. Tema mure on mõni nädal tagasi teatavaks saanud uudis, et Hansatee peab läbirääkimisi Eesti Merelaevandusega omandamaks viimasele kuuluvat Eesti Rootsi vahel opereerivat laevandusfirmat Estline. Kui Hansatee saab kogu Eesti Rootsi laevaliikluse enda kätte pole enam konkurentsi, mis takistaks piletihinna tõusu.
    Hansatee peadirektor Kalev Järvelill kinnitab, et hinnatõusust pole kaubaveoklientidel pääsu. Isegi kui koos Hansateega jääks liinile opereerima ka Estline toimuks vähemalt 5?10protsendiline hinnatõusus. Kütuse- ja dollarihinna tõusust tekkivad kulud vajavad katmist.
    Ka Estline AB tegevjuht Mart Maandi kinnitab, et laevanduses olenevad kaubaveod kütuse hinnast ja dollari kursist. Maandigi on veendunud, et praeguses olukorras peab laevaveo hindasid tõstma vähemalt 10 protsenti, et tasuks Eesti Rootsi vahel laeva käigus hoida.
    Ekspedeerimisfirma DSV Samson Transport juht Jaan Lepp tõdeb Estline?i müüki Hansateele kommenteerides: ?Oma loomult on iga monopol arengut pidurdav ja ilmselt on raske välja mõelda argumente uue monopoli poolt klientide seisukohast vaadates.?
    Ebameeldivused hakkasid klientidele kohe pärast Estline?i müügiläbirääkimiste avalikustamist. Estline võttis liinilt ära Eesti ja Rootsi vahel seilanud kaubalaeva Transest. Hansatee peadirektor Kalev Järvelill kinnitab, et nemad pole mõjutanud praegu veel konkurendina tegutsevat Estline?i laeva liinilt ära kutsuma. ?Nad tegutsevad ikkagi iseseisva ettevõttena,? lausub Järvelill.
    Estline AB tegevjuhi Mart Maandi vastusest selgub siiski, et Eesti Rootsi vahelise laevaühenduse üleminek Hansateele on hakanud juba klientide võimalustele mõju avaldama. Kuna Maandi sõnul Estline järgmisel aastal enam arvatavasti Tallinna ja Stockholmi vahel ei opereeri, siis ei olnud enam aasta viimastel, majanduslikult ebakindlatel, nädalatel mõtet laeva liinil pidada.
    Transest on liinilt lahkunud, Hansatee Paldiski?Kapellskäri laev sõidab talvise graafiku järgi ja esmaspäeviti ei välju. RA-SATi omanik Valdur Siilbek on mures, juba pühapäevast alates on Rootsi suunduvate laevade kaupade mahutavus lõhki ja autod ei pääse laevale. Kaubalaevu Eesti Rootsi vahel on selgelt liiga vähe.
    Uus aasta ei luba väga häid lahendusi. Vähe on neid, kes usuvad et Estline?i müük Hansateel jääb katki ja Eesti?Rootsi vahelisele mereveole jääb konkureerima ikkagi kaks firmat. Mõistetavalt pole pääsu hinnatõusust, kuid lisalaevu pole liinile oodata. Hansatee peadirektori Kalev Järvelille ütlusel tasub siiski kaaluda võimalust vahetada laevu välja suuremate vastu. ?Me teame täpselt palju Eesti ja Rootsi vahel on kaubamahtu ja me tahame kogu selle kauba ära vedada,? lausub ta.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Keskpank võib tõsta intressi, aga enne paneb inflatsioonile käe ette jahtuv majandus
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Sisetarbimise lõpp, uksed sulgevad tööstused ja investeeringute lakkamine võivad panna inflatsioonile käe ette enne, kui keskpanga intressitõusud jõuavad seda mõjutamagi.
Jalgpalliajakirjanik: FIFA ja Aivar Pohlaku võim põhineb hirmul
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Poliitik vastutab valija ees, eraettevõtte omanik ja juhid vastutavad kliendi ees, jalgpalli juhtimises selline süsteem puudub, nii üleilmselt kui Eestis, kirjutab jalgpalliajakirjanik Andres Must.
Kanada esimese kuue kuu ülejäägiks kujunes 1,72 miljardit
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Rahandusministeerium teatas reedel, et Kanadas oli 2022/23. eelarveaasta esimese kuue kuu eelarve ülejääk 1,72 miljardit Kanada dollarit ehk 1,29 miljardit USA dollarit.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Raadiohitid: lahti rullub krüptoplatvormi ja kinnisvaraarenduse olukord
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
Sel nädalal paelusid Äripäeva raadio kuulajaid enim eestimaise investeerimis- ja kauplemisplatvormi Change ja krüptomaailma ning kinnisvaraarenduste hetkeolukord ja tulevik.
No pressure, Harmet! Ukraina lasteaia ehitamise aeg hakkas jooksma
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Tänasest hakkab jooksma 170 päeva, mille jooksul peab Harmet ehitama moodullasteaia Ukrainasse Ovrutši linna.
Haljala vald pani vallamaja oksjonile
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,
Haljala vallavolikogu otsustas juba septembris, et majandusolude parandamise eesmärgil tuleb maha müüa kuus kinnisvaraobjekti. Nüüd on pakkumised avalikuks tehtud,

Olulisemad lood

Tööstus: ikkagi see talv tuleb leida mingi lahendus
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.
Masina- ja metalli­firmad, aga ka kõik teised tööstused ei suuda võistelda naaberriikide energiatoetusi saavate ettevõtetega ja valitsuse ees on valik: kas maksta lihtsalt töötutoetust inimestele või aidata ettevõtetel edasi toimetada.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.