• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Kas posti kojukande dotatsiooni tuleb vähendada?

    Riik on millegipärast aastaid toetanud perioodilisi väljaandeid, et nende toimetamine tellijani maksaks meediaomanikele vähem. Nii on igal aastal eraldatud riigieelarvest 15 mln kr, et toetada Skandinaavia ja Eesti meediaturu omavahel ära jaganud Bonnieri ja Schibstedi kontserne Rootsist ja Norrast, Elu Sõna ja Keskerakonna ajalehti, Maajat ja Kroonikat jne.
    See on põhimõtteliselt vale lähenemine. Ajalehe levitamine on väljaandja enda asi. Kas Eesti Posti abiga või mitte, aga just väljaandja peab oma levitamistööd efektiivistama. Tal on vaja suurendada lugejate arvu, et reklaamitellijaid ära moosida. Lihtsam on riigilt raha manguda, rääkida kõlavaid sõnu info kättesaadavusest, kasutada oma kanaleid sõnumi võimendamiseks ja nentida, et riik läheb maainimese rahakoti kallale. Ei lähe. Ajalehtede kojukande toetuse kärpimine läheb Skandinaavia meediamagnaatide rahakoti kallale ja siit ka tüli. See on ajalehtede otsene majanduslik huvi, mida nad kaitsevad. Kui nüüd ajalehed leiavad, et maatellijatele tuleb hinda tõsta, on nemad need, kes suhtuvad oma osade klientide suhtes diskrimineerivalt.
    Ajakirjandus on minu jaoks üks demokraatia avalikumaid vorme. Panna erinevad lehelugejad erinevasse seisu, ei ole õige. Kui lõhe linna ja maakojukande vahel tõuseb, on järgmine samm see, et maale tellimine on kallim kui linna tellimine ja sellist pretsedenti mina Euroopas üheski riigis ei tea. Meie oleme kõige rohkem löögi all, 70 % meie lehe tellijatest on maal.
    Kuna kõik väljaanded on uue aasta tellimishinnad juba kehtestanud ja suure osa tellimusi ka vormistanud, siis pole võimlik poolel teel enam hobuseid vahetada ja raha juurde küsida.
    Ajakirjandusvabadus seisneb ka selles, et linna- ja maainimesel peab olema võrdne võimalus tellida ajalehti ja ajakirju nagu neil on võrdne võimalus vaadata televiisorit ja kuulata raadiot. Seega ei peaks mõned valitsuse liikmed hauduma võimalust dotatsiooni vähendada vaid leidma võimalusi seda suurendada. Eesti Posti kulutused ajakirjanduse maakandele ja koos sellega ka kojukandetariifid on igal aastal kasvanud, riigi dotatsioon on aga aastaid samaks.
    Oleks loomulik, et riik kataks kogu vahe ajakirjanduse linna- ja maakojukande hinnas. Nii käib see tsiviliseeritud maailmas.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Ivo Suursoo: sektoriaalsed langused on paratamatud, aga nendega oleme ju harjunud
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Kui riik suudab Euroopa Liidu taastefondi rahad sügiseks majandusse tuua, siis pigem jääb majanduskasv plussi, kirjutab IT-ettevõtja Ivo Suursoo vastuses Äripäeva arvamusliidrite küsitlusele.
Enefit Connect kavatseb Harju Elektri tütarettevõttelt nõuda leppetrahvi
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Tööstuskontserni Harju Elekter tütarettevõte Energo Veritas OÜ ütles üles Enefit Connect OÜga sõlmitud raamlepingud, Enefit Connect kavatseb nõuda kahjutasu.
Mait Raava: tõhus juhtimisvahend, lühendiga TTK
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Tasakaalus tulemuskaardist (TTK) on saanud juhtidele väga hea abivahend finantsmüoopiast vabanemiseks ja strateegiast suure pildi nägemiseks. TTK suurim väärtus on strateegiast hästi arusaadava tervikpildi loomine, mis võimaldab ettevõttes tuua kõik „ühele lehele“, kirjutab juhtimiskonsultant Mait Raava.
Venemaal pole naftagaasiga muud teha kui tuli otsa panna
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Venemaa Föderatsiooni naftaettevõtted peavad järsult suurendama kaasneva naftagaasi põletamist, ületades oluliselt riigis kehtestatud kehtestatud piirmäärasid, kirjutab Venemaa ärileht Kommersant.
Emöke Sogenbits: aga nii pikka jamade rodu pole ma oma elus veel näinud!
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.
"Kriisis on hea näha, et vahet pole, mis tööd teed, juhtidel on sarnased probleemid. Ma ei taha olla ebatsensuurne, aga kõige kõige hullem juhtimise juures on see, et mida kõrgemal kohal sa oled, seda hullem mhh-magnet sa oled," alustas Metallitööstuse Hanza Mechanics Balti klastri juht Emöke Sogenbits ettekannet Pärnu juhtimiskonverentsil.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.