Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Kütusemüüjate kasumimarginaal kasvas kevadega võrreldes kolm korda
Äripäeva hinnangul peaks kütusemüügi arvestuslik marginaal, mille puhul on arvesse võetud maailmaturuhinda ja transpordikulusid, olema euronõuetele vastava bensiini 95 puhul 1,80 krooni liitrilt. Sellise bensiini jaehind on püsinud novembri jooksul keskmiselt 11,10 krooni liitrilt, nii et tegemist on kõrgeima kasumimarginaaliga mitte üksnes viimaste kuude, vaid ka kolme aasta jooksul.
Näiteks mais oli arvestuslik marginaal sama liiki bensiini puhul 0,6 ja juunis 0,67, nüüdseks on kasumimarginaal kolm korda kasvanud, põhjuseks eelkõige maailmaturuhinna langus.
?Kütusehindade kujundamisel oleme lisaks ostuhinnale arvestanud eelkõige kohaliku turu ärikeskkonda ? tarbija hinnatundlikkust ja turu üldist hinnataset,? on Shelli jaemüügijuht Riina Aamissepp varem öelnud ja tunnistanud, et mõistagi peetakse hinnakujunduses silmas ka oma majandustegevuse eesmärke ja tulemusi. ?Siinsetes turuoludes tegutsemine ei ole aidanud meil tänaseks päevaks lõpptulemusena kasumisse jõuda,? nentis Aamissepp.
Kasumimarginaali pole soostunud avaldama ka Eesti Statoil, mille peadirektor Epp Kiviaed on toonud varjamise põhjuseks tiheda konkurentsi siinsel turul.
Novembri algul tunnistas Kiviaed, et Statoili jaoks on aasta olnud ?erakordselt raske?, kuid kütusemüügis on siiski kätte jõudnud paremad ajad.
Ta lisas, et hindu ei tõsteta ega langetata.
Shell tõstis kõikide kütuste hindu möödunud nädalal 15 senti liitrilt, nii et näiteks tavaline bensiin 95 maksab 10,65 krooni liiter, diislikütus aga 10,75 krooni liiter.
Samale tasemele tõstsid diislikütuse liitri hinna ka Neste ja Statoil, jättes samal ajal bensiinihinnad muutmata.