Maavanemad: kahe valla asemel üks

Maavanemate ja omavalitsusjuhtide pakutud variandid, mis võetakse aluseks haldusterritoriaalse reformi läbi viimisel, näevad ette üle Eesti poolte omavalitsuste kaotamist.

Homme esitatakse variandid siseministeeriumile, kus teadlastest, ametnikest ja omavalitsustegelastest koosnev ekspertgrupp paari lähima kuuga töötab välja detailse haldusterritoriaalse mudeli.

Lääne maavanem Jaanus Sahk teeb ettepaneku viia haldusterritoriaalne reform läbi kahes osas. Kõigepealt tehakse Läänemaal n-ö kosmeetilised parandused ning liidetakse Taebla ja Risti vald. Seejärel tuleks Saha sõnul teha suuri investeeringuid omavalitsuste infrastruktuuridesse, et liidetavad vallad oleksid võimelised normaalselt tööle hakkama.

Edaspidi peaks Läänemaale jääma neli valda ? Haapsalu, viie valla liitmisel tekkiv Viigi vald ja nelja valla liitmisel tekkiv Marimetsa vald ning lõpuks Hanila ja Lihula liitumisel tekkiv omavalitsus.

Rapla maavanema Kalle Talviste sõnul jääb tema ettepaneku kohaselt maakonda senise 14 valla asemel 8. ?Mitu omavalitsust võtsid vastu otsuse, et nemad pole nõus kellegagi liituma, ja me peame neid otsuseid arvestama,? lausus Talviste. Rapla omavalitsusjuhid on ka seisukohal, et maakond peaks alles jääma.

Hiiu maavanema Hannes Maaseli kinnitusel oleks kõige parem variant Hiiumaa jaoks ühe omavalitsuse säilimine. ?Kui maakond kaoks, suureneks ka inimeste äravool saarelt,? nentis Maasel. Varuvariant on ka praeguse viie omavalitsuse säilimine.

Suurem osa Tartumaa 21 vallast toetab maavanema Jaan Õunapuu sõnul varianti, mille kohaselt ei peaks midagi muutma. Tartumaa suurvalla variandi puhul liidetakse aga kõik Tartumaa vallad, välja arvatud Tartu linn, üheks suureks omavalitsusüksuseks.

Kolmas variant ? valdade liitumine grupiti ? näeb ette kahte stsenaariumi. Esimese ehk radikaalsema variandi puhul moodustuks Tartumaal seitse omavalitsust: Põhja-Tartumaa, Peipsiäärne piirkond, Kagu-Tartumaa, Lõuna-Tartumaa, Lääne-Tartumaa ning Tartu ja Elva linn. Teise variandina moodustub 13 omavalitsust koos Tartu linnaga.

Lääne-Viru praegusest 18 omavalitsusest on vaid kolm valmis alla kirjutama maavalitsuse poolt siseministrile esitatavale ettepanekule, mille kohaselt jääb Lääne-Virumaal alles kuus omavalitsust.

Lääne-Viru maavanema Marko Pomerantsi sõnul on maavalitsuse ettepanekule avaldanud selget poolehoidu vaid Rakvere linn ning Väike-Maarja ja Kadrina vald.

Lääne-Viru maakond võiks ka laieneda: soovi liita osa oma valdadest Lääne-Virumaaga on Pomerantsi sõnul avaldanud Järvamaa Lehtse vallavalitsus ja Harjumaa Kuusalu vallavalitsus. Samuti soovivad Lääne-Virusse tulla Ida-Virumaa Avinurme ja Tudulinna vald.

Jõgeva maavalitsus teeb ettepaneku ühe variandina jätta alles vaid kolm omavalitsust 13st.

Jõgeva maavanema Margus Oro sõnul võiks reformiga alles jätta vaid Põltsamaa, Jõgeva ja Mustvee omavalitsuse, kuhu ülejäänud vallad liidetakse. Alternatiivse variandina pakub Jõgevamaa välja kaheksa omavalitsuse moodustamist.

Võru maavanema Mait Klaasseni sõnul näeb nende maakond 13 praeguse omavalitsuse asemel kuus omavalitsust. Jääb Võru linn. Ühinevad Antsla ja Urvaste vald, Haanja ja Rõuge vald, Varstu ja Mõniste vald ning Võru, Sõmerpalu ja Lasva vald.

Klaasseni sõnul näevad nad, et piiri äärde moodustuks suur Setu vald, mis ühendaks sealkandis asuvaid Võrumaa ja Põlvamaa valdasid. Klaassen pidas vajalikuks korraldada poole aasta jooksul piirnevates valdades küsitlus.

Valgamaa maasekretäri Tõnis Lassi kinnitusel jääks neil põhivariandi kohaselt kuus omavalitsust. Puutumata jäävad Valga linn, Karula vald ja Taheva vald. Tõrva linn, Helme vald, Põdrala vald ja Hummuli vald ühinevad. Kokku pannakse ka Puka, Õru, Sangaste ja Tõlliste vald. Ühineva Palupera ja Otepää vallaga soovitakse liita Põlvamaal asuvat Valgjärve valda. ?Valgjärve valla koos telemastiga võiksime enda kätte saada,? lisas Lass.

Ida-Viru maavanem Rein Aidma teeb siseministrile ettepaneku senise 23 omavalitsuse asemel 11 alles jätmist. Aidma sõnul soovis 8 omavalitsust jätkata endistes piirides, samuti pakkusid nii Kohtla-Järve kui ka Jõhvi välja kumbki oma suure liitüksuse moodustamist.

Ettepaneku kohaselt jääb Jõhvi linn siiski omaette üksuseks ning Kohtla-Järve võib linnaosade kaupa liituda teiste omavalitsustega või jätta linnaosad eraldi üksusteks.

?Viieteistkümnest Põlvamaa praegusest omavalitsusest soovib 12 jätkata praegustes piirides,? lausus Põlva maavalitsuse arenguosakonna juhataja Haimar Sokk. ?Põhjenduseks tuuakse seda, et muudatusettepaneku eesmärk pole selge.?

Nelja omavalitsusega Põlvamaa mudeli puhul saaksid keskusteks Põlva, Räpina, Kanepi ja Värska.