Inge Rumessen • 29. november 2000 kell 22:00

Mõis laseb rohkem raha kulutada

Täna tuleb linnavolikogu istungil esimest korda arutlusele linnavalitsuse esitatud järgmise aasta eelarveprojekt, mis näeb ette linnavalitsuse reservfondi suuruseks 23 miljonit, lisaks 15 miljonit linnaosadele. Linnavolikogu otsusel võib aga eelarveaasta jooksul teha linna eelarvest vajadusel lisaeraldisi reservfondi.

Sellel aastal oli linnaosadele ligi 50 miljoni suurusest linnavalitsuse reservfondist ette nähtud vaid 3,2 miljonit.

?Linnaosavalitsuste reservfondi mahtu suurendasime seepärast, et nad ei tuleks meilt pika käega raha igasuguste asjade jaoks küsima,? lausus linnavalitsuse finantsdirektor Ahti Kallaste.

Linnavolikogu määrusega kinnitatud reservfondi kasutamise kord lubab teha fondist ainult ettenägematuid kulutusi. Kallaste sõnul pärineb see 1995. aastast. ?Tegelikult oleks vaja määrus ümber teha ning täpsemalt lahti kirjutada, mida nende erakorraliste ja ettenägematute kulutuste all silmas peetakse,? ütles Kallaste.

Pirita linnaosa eraldas sellel aastal näiteks 4995 krooni muusikakeskuse Panasonic ostmiseks, 75 000 lükandpeegelseinte eest tasumiseks, Nõmme linnaosa aga kodanik H. Krassile 964 krooni seoses majanduslikult raske olukorraga. Haabersti linnaosa kattis 50 000 krooniga reservfondist haldusruumide jooksva remondi.

?Me tahtsime raha ruumide remondiks juba eelarvest, aga ei antud,? ütles Haabersti linnaosavalitsuse rahandusnõunik Marika Kiiver. ?Siis võtsime reservfondist.?

Kiiver ei pidanud vajalikuks täpsemalt lahti kirjutada, millistel juhtudel võib reservfondist raha anda. ?See on meile nagu lisarahavõimalus ja kui eraldise tingimused üksipulgi lahti kirjutada, muudab see asja liiga keeruliseks,? ütles Kiiver.

?Nii suur reservfondi maht pole kindlasti kingitus, vaid pigem vahendite ümberjaotamine,? ütles vastne Lasnamäe linnaosa vanem Leonid Mihhailov. ?Minu meelest on see eelkõige mõeldud ettenägematuteks juhtumiteks, nagu õnnetused, avariid, tulekahjud. Ja kui aasta lõpus peaks raha üle jääma, siis on teisi hädalisi, nagu mittetulundusühingud ja loomekollektiivid, keda on vaja toetada,? märkis Mihhailov.

Praegu, kuu aega enne eelarveaasta lõppu on linna 50miljonilisest reservfondist alles 5.

Kui selle aasta juulis Rakveres möllanud keeristorm nõudis ühe inimese elu ja tekitas purustusi 110 elumajale, taotles linn valitsuse reservist 2,78 miljonit krooni, kuid avaldas pahameelt, saades veidi üle poole miljoni.

?Kui linnas juhtub ettenägematu õnnetus, siis loomulikult on linnal ka mingid jooksvad ressursid,? ütles linnapea Jüri Mõis. ?Tallinlased võivad küll olla muretud, mingi õnnetuse korral raha taha asi ei jää selles osas, mis on munitsipaalküsimus. Minu arust oleme reservfondi suutnud hästi proportsioonis hoida.?

Lõppeval aastal on reservfondist peetud vajalikuks eraldada sadu tuhandeid linnakantselei transpordikuludeks, kevadisteks suurpuhastusteks, linnakantselei ametnikele hüvitiste maksmiseks, ajutiste WCde paigaldamiseks Toompeale, preemiateks uppuja päästmise eest, linnaosadele tänavasiltide paigaldamiseks, konsultatsiooniteenuste eest tasumiseks.

?Iseenesest on maru hea olla tagantjärele tark, et kuidas te siis ette ei näinud,? kommenteeris Mõis. ?Kõige lihtsam vastus on, et taolisi kulutusi polnud eelarves planeeritud, kuid oli vaja teha.?

Hetkel kuum