Tõnu Tramm • 30. november 2000 kell 22:00

Uus Seat Leon

Paar aastat tagasi tunnistas Saksa autoajakiri Auto, Motor und Sport oma klassi parimaks autoks Seat Toledo. Tõsi küll, üks puudus Toledol siiski oli ? tema avara pagasiruumi luuk oli liiga väike, et sinna suuri asju mahutada. Uue, luukpäraga Seat Leoni turulejõudmisega on aga ka see probleem lahendatud.

VW Golfi põhjale ehitatud Seat Leoni rooli taha istudes saab kohe selgeks, et auto ehitamisel on mõeldud eeskätt inimesele, mitte kokkuhoiule. Juhiistet saab liigutada üles-alla, reguleerida kaldenurka, rooli saab liigutada nii sisse-välja kui üles-alla ja inimese kasvuga kaasnevad võimalikud probleemid on juba ette välistatud.

Sõitma hakates liiguvad käigud kergelt ja täpselt, ei mingit ebamäärasust, rool ja pidurid on piisava jäikuse ning tundlikkusega, kusagilt ei nagise ega kigise midagi. Kõik on täpselt nii, nagu olema peab.

Eriti sümpaatse mulje jätab 1,9-liitrise turbodiisel-mootoriga Leon, millel võimsust 110 hobujõudu. Paigalt saja kilomeetrini tunnis jõudmine võtab aega 11 sekundit (tehniliste andmete järgi 11,2 sekundit) ja arvestades diiselmootori väikest pööretevahemikku, sisaldab see kaht käiguvahetust, mis mõistagi oma aja nõuavad.

Kiirendamine 50 kilomeetrilt tunnis 90ni nõuab autolt kolmanda käiguga aega 6 sekundit. Neljanda käiguga 90-lt 120 km/h-ni üleminekuga saab auto hakkama 7,1 sekundiga. Ka tippkiirusele pole midagi ette heita. Diiselmootoriga autost 180 km/h välja pigistada pole sugugi kehv tulemus. Samas jääb 2,5kilomeetrisel lõigul katsetatud tippkiirus alla tehnilistes andmetes lubatud 193 kilomeetrile, kuid selleni jõudmine nõuab ilmselt juba pikemat distantsi.

Küll aga valmistab pettumuse Leoni 1,8-liitrine ja 20klapiline bensiinimootor. Ehkki tehniliste andmete järgi on sellel jõuallikal 125 hobujõudu, kiirenduseks lubatakse 10,3 sekundit ja tippkiiruseks 200 km/h, siis tegelikkuses asi päris nii siiski ei ole. Nullist sajani mõõtmisel jääb parimaks tulemuseks 11 sekundit ? täpselt sama palju kui diiselmootoril. Kusjuures bensiinimootori puhul jõuab auto sajani teise käiguga, mis tähendab, et käiguvahetusele kulub poole vähem aega kui diiselmootoril. 50-lt 90 km/h-ni jõuab auto kolmanda käiguga 7,9 sekundiga, mis on diiselmootorist ligi kaks sekundit kehvem tulemus. Kesine on kiirendamine ka neljanda käiguga 90-lt 120ni. Sellega saab auto hakkama 8,4 sekundiga. Lubatud tippkiirus jääb aga suisa kättesaamatusse kaugusse. 180 km/h saabub sõna otseses mõttes läbi häda, rääkimata 200 km/h. Muidugi on ka proovisõiduauto läbisõit väike ja mõningast allajäämist tehnilistes andmetes märgitule võib põhjendada vähese sissesõiduga, kuid nii suurt vahet lahjema diiselmootoriga poleks siiski oodanud. Igatahes jääb mulje, et see mootor pole 1,6 liitrisest ja 100hobujõulisest bensiinimootorist oluliselt parem, kuid hinnapakettide vahe on neil ligi 40 000 krooni.

Arvestades Leoni praktilisust, koostekvaliteeti ja varustustaset, on tema 188 800kroonine alghind igati konkurentsivõimeline. Isegi 1,6-liitrise mootoriga odavaima Leoni hinna sees on neljas suunas seatav rool, kuues suunas seatav juhiiste, kesklukustus, esiuste elektrilised klaasitõstukid, neli turvapatja, ABS koos pidurdusjõuregulaatoriga jne. Roostegarantii on viidud koguni 12 aasta pikkuseks, tavaline garantii on üks aasta ilma läbisõidu piiranguta.

Hetkel kuum