• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Võimuliidu laienemine aeglustas haiglareformi

    Tallinna linnapea Jüri Mõisa sõnul on haiglate liitmine, kinnisvarahaldusettevõtete erastamine ja üüri piirmäär küsimused, mida laienenud koosseisus koalitsioon uuesti üle vaatab. ?Need asjad tekitasid ka senistes koalitsioonipartnerites kõhklusi,? tõdes ta. ?Neist ükski polnud nii kindel, et oleks vana koosseisuga volikogust läbi tulnud.?
    Linnapea lausus, et olukord pealinna haiglates on patsientide puuduse tõttu kriitiline. ?Haiglate vahel on alanud meeletu konkurents klientide pärast, veelgi meeletum kui panganduses või jaekaubanduses,? märkis ta. Kuigi viimase 13 aastaga on Tallinna elanikkond vähenenud 100 000 inimese ehk viiendiku võrra, püsib Mõisa sõnul haiglakohtade arv sama. Samuti tuleb arvestada muutunud ravimeetodeid.
    ?Aga ruumid vajavad endist viisi kütmist ning seetõttu piltlikult öeldes köetakse kogu arstide palgatõusu raha maha. Ja mitte keegi ei suuda teha otsust, missugused haiglad sulgeda ja millised alles jätta ? mida oleks ilmselgelt vaja teha,? arvustas Mõis haiglareformi venimist. Tema sõnul on idee liigsete kulude vältimiseks liita 10 Tallinna haiglat kokku kolmeks uueks haiglaks samm õiges suunas.
    ?Nüüd tekkis siis see mõte, et äkki peaks seda asja ikkagi kuidagi teisiti tegema, samas aga ei tea, mismoodi teisiti,? ütles Mõis, lisades samas, et enne siiski midagi muuta ei saa, kui pole poliitilist kokkulepet.
    Tallinna haiglate ühinemise ning sellelt baasilt kolme aktsiaseltsi asutamise ideed koordineeriv abilinnapea Ants Leemetsa sõnul pole haiglate nn haldusreformile alternatiivi ning see tuleb ära teha, muidu hakkaks raviasutused tulevikus lihtsalt pankrotti minema.
    Abilinnapea sõnul pole haiglareform pealinna võimuliidu laienemise tõttu sugugi pidurdunud, vaid pigem on tegu väikese tempokaotusega. ?Kui tulevad uued partnerid, siis on neil ka õigus küsida, millega on tegemist,? ütles Leemets. ?Pole ühtegi poliitilist jõudu, kes oleks öelnud, et on asja vastu.?
    Leemetsa hinnangul võtab volikogu juba ühe lugemise läbinud Tallinna haiglareformi eelnõu vastu järgmise aasta jaanuaris.
    Mõni nädal tagasi Tallinna koalitsiooniga ühinenud Nikolai Maspanovi sõnul tuleb haiglareformi kava siiski uuesti läbi vaadata ning selleks on moodustatud vastav töögrupp. Ta lausus, et kui reorganiseerimine hoiab kokku nii haiglate administratiiv- kui ka majanduskulusid ilma meditsiiniteenuse kallinemiseta, siis on reform õigustatud. ?Põhiline on see, et meditsiiniteenus oleks kättesaadav suurele hulgale inimestele.?
    Samas viitas Maspanov täpsemalt selgitamata kellegi võimalikule omakasutaotlustele seoses haiglareformiga. ?Paistab, et seal on taga teatud majandusliku grupi huvid. Täpsemalt ma seda ei saa praegu öelda,? märkis ta.
    Haiglareformi esimeses etapis on vajalik poliitilise konsensuse saavutamine, seejärel on võimalik asuda reformi sisulise poole teostamiseni. ?Kui tuleb võrk koomale tõmmata, siis on see poliitiline otsus,? tõdes Keskhaigla peaarst Andres Mäesalu. ?Siin ei saa haiglad poliitikasse sekkuda,? lisas ta viidates samuti sellele, et haiglad ei saa teisti majandada, kui seda teeb ülejäänud riik.
    ?Idee poolest on tegu õige,? lausus Mäesalu haiglareformi vajadust kommenteerides. ?Küsimus on kõikvõimalike riskide ja pingete maandamises,? märkis peaarst.
    Tallinna haiglate ja polikliinikute liitmise tulemusel tekiks linnale kuuluvad Ida-Tallinna keskhaigla, Lääne-Tallinna keskhaigla, Tallinna lastehaigla ja riigiasutusena Põhja-Eesti regionaalhaigla. Kolmest linna haiglast peaksid saama aktsiaseltsid, mis võimaldaks neil juriidiliste isikutena paremini käsutada oma vara ja juhtida majandamiskulusid, võtta laene ning täpsemalt oma tegevuse eest vastutada. Linnal oleks selgema omandisuhte korral ka parem kontroll haiglate üle.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Neeme Korv: kui läheks antiutoopia asemel hoopis ... restorani
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Kui leiame rohtu sügis- ja koroonamasenduse vastu, kasvatame endas enesekindlust ja suudame vastu seista ka antiutoopiale. Äripäeva arvamustoimetuse juht Neeme Korv pakub retsepti, mis lisaks toetab ettevõtlust.
Apple'i piirangud kukutavad sotsiaalmeedia aktsiaid
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Snapchati emafirma Snapi aktsia kukkus NYSE börsil üle 25 protsendi, kui selgus, millise mõjuga on Apple'i uus privaatsuspoliitika. Languses on ka teiste sotsiaalmeediaettevõtete aktsiad.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Energiavaesus ähvardab muutuda reaalsuseks
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.
Euroopa Komisjoni Eesti esinduse juht Keit Kasemets tõdes, et teatud hinna juures muutub enrgiavaesus Euroopa riikides väga suureks probleemiks.