Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Ärimehed kiirlugejateks

    Nii Gunnar Okk, Andres Koger kui ka mitmed teised avalikus elus tuntud tegelased on või on olnud osaühingu Kiirlugemiskool õpilased, tegutsedes juhtmõtete ?90% intellektuaalsest pagasist kogub inimene lugedes? ja ?Mida kiiremini loed, seda rohkem meelde jääb? järgi. Viimane tähendab seda, kiiremini lugedes jääb vähem aega mõelda muudele asjadele ja saab rohkem loetavale keskenduda.
    Ehitusettevõtja Andres Kogeri otsus kiirlugemist õppida tuli spontaanselt. ?Olen äärmiselt distsiplineerimatu lugeja ja vaevelnud materjali omandamisega,? tunnistas Koger. Täna kolmandat korda kiirlugemistundi minev Koger on valikust vaimustunud. ?Minu lugemiskiirus võib suureneda 3-4 korda,? ütles ta.
    Kiirlugemiskool kasutab Moskvas tegutseva akadeemik Andrejevi metoodikat. Kooli ühe omaniku ning õppematerjali eesti keele tarvis kohandanud Jüri Söödi väitel on metoodika välja töötanud Venemaa juhtivad teadlased 30 aasta jooksul. ?See on edukalt läbinud teadusliku ekspertiisi ja end praktikas igati tõestanud,? kinnitas Sööt. ?Iga, ka keskmiste võimetega inimene on suuteline omandama kiirlugemisoskuse.?
    Andres Koger usub metoodikasse ja lubatavasse tulemusse, kuid kahtleb enda suutlikkuses piisavalt harjutada. ?Iseseisvalt tuleb teha igasuguseid koputusharjutusi ja õhtuti kodus enne magama minekut keskenduda,? rääkis Koger. Just viimast pidas ta enda võimaliku kiirlugejakarjääri komistuskiviks. ?Harva on võimalik õhtul kodus laua taga istuda, seda enam sealt kohe magama minna,? kurtis Koger. Kodutöö nõrkuse tõttu arvas kiirlugemisõpilane Koger, et ta suudab saavutada võimalikust tasemest poole.
    Lugemiskiiruse taset mõõdetakse testidega. Jüri Söödi väitel loeb tavalugeja minutis 300?600 märki, saades loetust ka aru. Viimast kontrollitakse küsimuste esitamisega loetu kohta. Kursuse lõpus on lugemiskiiruseks juba rohkem kui 3000 märki, tippmeestel rohkemgi.
    Seni on kiirlugemiskooli tippõpilasteks Aavo Kokk Eesti Ekspressist ja Anvar Samost BNSist. Anvar Samost saab hakkama isegi 10 000 märgiga minutis, Aavo Koka tulemuseks jäi 9260.
    Põhjusi, mis kiiresti lugemast takistavad, on Jüri Söödi sõnul viis. Esiteks vaadatakse tagasi loetud tekstile. Tekivad mitmesugused mõtted ja lugemistempo aeglustub. Teiseks loetakse kõiki tekste ühtmoodi, sõltumata sellest, kas on tegu ajakirjanduse, teadusliku kirjanduse või ilukirjandusega.
    Kolmas aeglase lugemise põhjus on inimese püüe üritada alateadlikult lugemist seostada kõnelemisega, pobiseda lugemise ajal tasakesi või liigutada suud.
    Neljandaks treenimata lugeja puuduseks on pilgu väike väli. Väidetavalt fokuseerib treenimata inimene 1,5kraadise vaatevälja, hea on nägemine 15, perifeerne 35 kraadi ulatuses. ?Idee on näha aga tervet lehekülge korraga,? väidab Sööt.
    Viies aeglase lugemise põhjus on vähene keskendumisvõime, mida süvendab sidevahendite sage kasutamine.
    Andres Kogeri sõnul saab ta kiirlugemist kasutada põhiliselt ajakirjanduse puhul, kusjuures aja kokkuhoid on märgatav. ?Kui varem lugesin Äripäeva läbi kümne minutiga, siis kiirlugemismeetodil kulub mul selleks kaks minutit,? loodab Koger. ?Poole tunni asemel kulutan päevas ajakirjandusele kümme minutit.?
    Jüri Sööt aga on veendunud, et kiirlugemishuviliste ring suureneb firmade ja ministeeriumide arvel. Seni õpetab ta üksikõppijate gruppe.
    Kiirlugejaid koolitab Sööt aastast 1996, enne tänavust aastat tegutses ta firmas Kiirlugemiskeskus OÜ, mis nüüd on keskendunud venekeelsele kiirlugemisele.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Kanada keskpank tõstis intressimäära 50 baaspunkti
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Kanada keskpank tõstis kolmapäeval intressimäära 50 baaspunkti võrra 4,25%-ni, mis on peaaegu 15 aasta kõrgeim tase.
Martin Kõdar: investeeri jätkusuutlikusse, aga ära pane raha ainult ühele energiaallikale
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Tänapäeval on jätkusuutlikkuse strateegiata võimalikud üksnes lühiajalised äriprojektid, ent investeerides tuleb vältida üht levinud viga, kirjutab BaltCapi juhtivpartner Martin Kõdar.
Euroopa tehnoloogiafirmade turuväärtusest on minema pühitud ligi 400 miljardit eurot
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Euroopa tehnoloogiaettevõtete turuväärtusest on alates 2021. aasta buumi kõrgpunktist minema pühitud enam kui 380 miljardit eurot. Seda suuresti rahastamiskriisi tõttu, kirjutab Financial Times.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Slacki tegevjuht astub ametist tagasi ja lahkub ettevõttest
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Slack Technologies kaasasutaja ja tegevjuht Stewart Butterfield lahkub ametist ettevõtte omaniku Salesforce'i sõnul jaanuaris.
Riik jätkab koostööd Tallinkiga sõjapõgenike majutamiseks
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Sotsiaalkindlustusamet sõlmis Tallink Grupiga uue lepingu Ukraina sõjapõgenikele lühiajalise majutuse pakkumiseks reisilaeval.
Raadiohommikus: nende valimiste sõnumid ja heade mõtete linna ettevõte
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.
Äripäeva raadio neljapäevases hommikuprogrammis luuakse koguni kahel korral sild Tartuga.

Olulisemad lood

Majandusminister Sikkut: Operail peab oma suhted Venemaaga üle vaatama
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.
Riigifirma Operail on Soomes valmistamas ette Venemaalt nikli vedamist. Majandusminister Riina Sikkut ütles, et Operail peaks oma ärisuhted Venemaaga üle vaatama.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.