Ärimehed kiirlugejateks

Nii Gunnar Okk, Andres Koger kui ka mitmed teised avalikus elus tuntud tegelased on või on olnud osaühingu Kiirlugemiskool õpilased, tegutsedes juhtmõtete ?90% intellektuaalsest pagasist kogub inimene lugedes? ja ?Mida kiiremini loed, seda rohkem meelde jääb? järgi. Viimane tähendab seda, kiiremini lugedes jääb vähem aega mõelda muudele asjadele ja saab rohkem loetavale keskenduda.

Ehitusettevõtja Andres Kogeri otsus kiirlugemist õppida tuli spontaanselt. ?Olen äärmiselt distsiplineerimatu lugeja ja vaevelnud materjali omandamisega,? tunnistas Koger. Täna kolmandat korda kiirlugemistundi minev Koger on valikust vaimustunud. ?Minu lugemiskiirus võib suureneda 3-4 korda,? ütles ta.

Kiirlugemiskool kasutab Moskvas tegutseva akadeemik Andrejevi metoodikat. Kooli ühe omaniku ning õppematerjali eesti keele tarvis kohandanud Jüri Söödi väitel on metoodika välja töötanud Venemaa juhtivad teadlased 30 aasta jooksul. ?See on edukalt läbinud teadusliku ekspertiisi ja end praktikas igati tõestanud,? kinnitas Sööt. ?Iga, ka keskmiste võimetega inimene on suuteline omandama kiirlugemisoskuse.?

Andres Koger usub metoodikasse ja lubatavasse tulemusse, kuid kahtleb enda suutlikkuses piisavalt harjutada. ?Iseseisvalt tuleb teha igasuguseid koputusharjutusi ja õhtuti kodus enne magama minekut keskenduda,? rääkis Koger. Just viimast pidas ta enda võimaliku kiirlugejakarjääri komistuskiviks. ?Harva on võimalik õhtul kodus laua taga istuda, seda enam sealt kohe magama minna,? kurtis Koger. Kodutöö nõrkuse tõttu arvas kiirlugemisõpilane Koger, et ta suudab saavutada võimalikust tasemest poole.

Lugemiskiiruse taset mõõdetakse testidega. Jüri Söödi väitel loeb tavalugeja minutis 300?600 märki, saades loetust ka aru. Viimast kontrollitakse küsimuste esitamisega loetu kohta. Kursuse lõpus on lugemiskiiruseks juba rohkem kui 3000 märki, tippmeestel rohkemgi.

Seni on kiirlugemiskooli tippõpilasteks Aavo Kokk Eesti Ekspressist ja Anvar Samost BNSist. Anvar Samost saab hakkama isegi 10 000 märgiga minutis, Aavo Koka tulemuseks jäi 9260.

Põhjusi, mis kiiresti lugemast takistavad, on Jüri Söödi sõnul viis. Esiteks vaadatakse tagasi loetud tekstile. Tekivad mitmesugused mõtted ja lugemistempo aeglustub. Teiseks loetakse kõiki tekste ühtmoodi, sõltumata sellest, kas on tegu ajakirjanduse, teadusliku kirjanduse või ilukirjandusega.

Kolmas aeglase lugemise põhjus on inimese püüe üritada alateadlikult lugemist seostada kõnelemisega, pobiseda lugemise ajal tasakesi või liigutada suud.

Neljandaks treenimata lugeja puuduseks on pilgu väike väli. Väidetavalt fokuseerib treenimata inimene 1,5kraadise vaatevälja, hea on nägemine 15, perifeerne 35 kraadi ulatuses. ?Idee on näha aga tervet lehekülge korraga,? väidab Sööt.

Viies aeglase lugemise põhjus on vähene keskendumisvõime, mida süvendab sidevahendite sage kasutamine.

Andres Kogeri sõnul saab ta kiirlugemist kasutada põhiliselt ajakirjanduse puhul, kusjuures aja kokkuhoid on märgatav. ?Kui varem lugesin Äripäeva läbi kümne minutiga, siis kiirlugemismeetodil kulub mul selleks kaks minutit,? loodab Koger. ?Poole tunni asemel kulutan päevas ajakirjandusele kümme minutit.?

Jüri Sööt aga on veendunud, et kiirlugemishuviliste ring suureneb firmade ja ministeeriumide arvel. Seni õpetab ta üksikõppijate gruppe.

Kiirlugejaid koolitab Sööt aastast 1996, enne tänavust aastat tegutses ta firmas Kiirlugemiskeskus OÜ, mis nüüd on keskendunud venekeelsele kiirlugemisele.