Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Eesti SKT kasv näitab märke aeglustumisest
Äripäeva küsitletud analüütikute hinnangul jääb statistikaameti kolmapäeval avaldatav kolmanda kvartali majanduskasvu number vahemikku 6?7,2 protsenti, teise kvartali 7,4protsendilise kasvu ületamist ei julge keegi loota.
Eratarbimise kasv hüppas esimese kvartali 4,7 protsendi tasemelt teises kvartalis 11 protsendi tasemele ja on raske uskuda, et see ka kolmandas kvartalis oluliselt väiksem oleks. Kui vaadelda jaemüügi ja ka autode müügi näitajaid, viitavad need üle 10 protsendi taseme ulatuvale eratarbimisele ka kolmandas kvartalis, rääkis analüütikutest suurimat majanduskasvu ennustav Ühispanga turuanalüüsi divisjoni direktor Sven Kunsing.
?Meie 7,2protsendiline majanduskasvu prognoos võib osutuda liiga optimistlikuks,? möönis varasemates prognoosides teistest analüütikutest pessimistlikuma nägemusega olnud Kunsing.
Hansabank Marketsi makroanalüütik Maris Lauri sõnas, et majanduskasvu toetavad endiselt äärmiselt tugev eksport ning majapidamiste suurenev tarbimine, kuid küsimus on investeeringute suurus, mis on raskesti prognoositav ning seniste statistiliste andmete vahel on vastuolu.
?Meie oodatav 6,5 protsenti on konservatiivne hinnang. Kui investeeringud on kasvanud, võib ka number olla märkimisväärselt suurem,? märkis Lauri.
Investeerimispanga Suprema peaanalüütiku Veikko Maripuu sõnul ei anna liigseks optimismiks põhjust fakt fakt, et ettevõtete põhivarasse tehtud investeeringute kasv oli kolmandas kvartalis negatiivne.
?See on tegur, mis hakkab majanduskasvu pidurdama,? lausus Maripuu, kes kolmanda kvartali majanduskasvu numbrit ennustab vahemikku 6?6,5 protsenti.
?Vaadates tööstust, jaetarbimist ja teisi näitajaid, saab igalt poolt välja lugeda, et Eesti majanduskasv aeglustub,? lausus investeerimispanga Trigon Capital peaanalüütik Toomas Reisenbuk.
Analüütikud on üksmeelsed, et edaspidi väheneb Eesti majanduskasv välisteguritest tingituna.
Toomas Reisenbuki sõnul väheneb majanduskasv neljandas kvartalis veelgi, sest Eesti on sõltuv välisnõudlusest ning viimase vähenedes aeglustub ka majanduskasv.
?Uus aasta on majanduskasvu osas väga segane,? tõdes Reisenbuk. Vaatamata sellele et eurotsooni majandusele prognoositakse jätkuvat kasvu, ei kinnita seda avaldatavad majandusnäitajad. Aeglustunud on ka Ühendriikide majanduskasv, rääkis ta.
?Globaalne majanduskasv aeglustub ja tõenäoliselt toimub Eestis ka mõningane aeglustumine,? ennustas Reisenbuk.