Maavanemad ootavad riigilt miljoneid

Maavanemad avaldasid reedel siseministeeriumis Eesti uue haldusjaotuse ettepanekuid üle andes lootust, et riik avab oma rahakotirauad ja kiirendab sellega haldusreformi.

Mitmes piirkonnas tuleb maavanemate hinnangul enne halduspiiride muutmist teha sadade miljonite kroonide suuruseid investeeringuid infrastruktuuri ja eelkõige teedesse, et uued omavalitsuskeskused oleksid kiiresti ja kergesti ligipääsetavad kõigile elanikele.

Lääne maavanema Jaanus Saha hinnangul on vajalike investeeringute hulk infrastruktuuri Läänemaal vähemalt 200 miljonit krooni. Pärnumaa teed vajaksid aga maavanema Toomas Kivimägi kinnitusel umbes 340 miljoni kroonist turgutust. ?Seda tuleb teha ka külade vaheliste vahemaade vähendamiseks,? selgitas Kivimägi.

Kuigi riik suurendab järgmise aasta eelarvega nii omavalitsuste tulubaasi, et tule maakonnad ise kõigi vajalike investeeringutega toime. Siseministeeriumi eelarves on järgmisel aastal haldusreformiks ette nähtud aga vaid 2,5 mln krooni, mis läheb täiendavateks uuringuteks kohalike elanike eelistuste kohta.

Erinevatel hinnangutel läheb haldusreform kokku maksma mitu miljardit krooni. Uue haldusjaotuse ettepanekute üleandmine maavanemate poolt peaks olema esimene kõige konkreetsem samm venima hakanud haldusreformi elluviimiseks.

Siseminister Tarmo Loodus märkis reedel, et ehk on põhjust jõulude ajal konjakit juua. Nimelt loodab siseministeerium selleks ajaks valmis saada maavanemate ettepanekute alusel valminud Eesti uue haldusjaotuse kava.

Kava plaanib siseministeerium esitada valitsusele jaanuari algul, kes selle siis loodetavalt ka heaks kiidab. Looduse sõnul on kevadeks võimalik selle kavaga ka juba riigikogusse jõuda.