Kristina Traks • 3. detsember 2000 kell 22:00

Omavalitsused: kehva maksulaekumise taga ümbrikupalgad

Kristina Traks

?Ümbrikupalkade maksmine on kindlasti üks põhjus, miks maksu halvasti laekub,? ütles Paide linnavolikogu esimees Andres Taimla. ?Kaheksa-üheksa kuud tagasi algas otsearvlemine ja samast ajast hakkas vähenema ka maksulaekumine.?

Taimla sõnul vaatas linn negatiivset lisaeelarvet tehes üle kõik laekumised ning leidis, et ka Tallinnas tööl käivatelt inimestelt laekuv maks on vähenenud, kuigi inimeste arv on kasvanud. ?Me jälgime pidevalt linnas asuvate ettevõtete tööd ja kindlalt võib öelda, et kaupluste käive on kasvanud, seega inimestel ostujõudu on,? rääkis Taimla. ?Kui varem on maksu laekunud ikka rohkem kui eelmisel aastal, siis tänavu on 2?3 miljonit kadunud.?

Varbla vallavanem Aivar Tõnisson pidas samuti kehva üksikisiku tulumaksu laekumise põhjuseks ümbrikupalkade maksmist. ?Vaadates kaupluses inimesi, pole näha, et nad vähem palka saavad, iseasi, kuidas neile makstakse,? ütles Tõnisson. ?Ümbrikupalka maksavad ettevõtted sellepärast, et nende kulud on kasvanud ? kallinenud on kütus, elekter.? 10 kuuga oli Varbla vallas laekunud vaid veidi üle poole prognoositud tulumaksust.

Põlva linnavalitsuse finantsnõunik Märt Eskor pidas kehva laekumise põhipõhjuseks tulumaksuvaba miinimumi tõstmist. ?Palgad pole ettevõtetest tõusnud ja sellepärast laekub ka maksu kehvemini,? ütles Eskor. ?Samuti on näha, et kõik firmad ei maksa ikkagi kõiki makse.?

Põlvas laekub tulumaksu planeeritust vähem 1,5 miljonit krooni, mis on linna ühe kuu tavaline laekumine.

Kokku laekub rahandusministeeriumi hinnangul üksikisiku tulumaksu ligi 100 miljonit vähem, kui prognoositi.

Tallinna ja Harjumaa töövaidluskomisjoni juhataja Enn Reinsalu ütles, et aastas käsitletakse 500?600 töövaidlust, kuid kui palju nendest on seotud ümbrikupalga maksmisega, ei osanud ta öelda. ?Ettevõtjal on nii palju makse peal, et konkurentsis püsimiseks jätabki ta osa makse maksmata,? ütles Reinsalu. ?Usun, et näiteks keskmised ja väiksemad ehitusettevõtted maksavad peaaegu 100protsendiliselt ümbrikupalka.?

Reinsalu sõnul kaebavad inimesed töövaidluskomisjonis, et makstakse ümbrikupalka, kuid tõestada midagi on äärmiselt raske. ?Ümbrikupalga küsimus tuleb tavaliselt päevakorda siis, kui läheb hüvitiste maksmiseks ning tööandja lähtub alampalgast mitte tegelikust palgast,? lisas töövaidluskomisjoni juhataja.

Maksuameti peadirektori asetäitja Enriko Aava sõnul pole võimalik, et ümbrikupalkade maksmine on suurenenud. ?Deklareeritud sissetulekud ju suurenevad. Kas siis nendega käsikäes kasvavad ka ümbrikupalgad?? arutles Aav.

Maksuameti pressiesindaja Koit Luus ütles, et ei saa nõustuda väitega, nagu oleks ümbrikupalkade maksmine suurenenud. ?Põhipõhjus on tulumaksuvaba miinimumi tõus selle aasta algul,? ütles Luus. ?Kui eelmisel aastal tuli näiteks 3500 krooni suuruse palga puhul maksta tulumaksu 780 krooni, siis sel aastal on see number 702 krooni.?

Sotsiaalministeeriumi hinnangul maksab ümbrikupalkasid viiendik ettevõtetest. Neist suur osa on väikeettevõtteid, milles arveldamine käib sularahas, näiteks ehitusettevõtted, kaubandusettevõtted.

Hetkel kuum