Pettused viivad 50 mln krooni aastas

Eesti kindlustusfirmad maksavad aastas välja üle poole miljardi krooni eest kahjuhüvitisi. Seltside hinnangul on vähemalt kümnendik neist välja petetud raha.

Eesti suurima kindlustusfirma Sampo kindlustuspettuste uurija Taavi Kiibus lausub, et arenenumates riikides, kus on välja töötatud ka korralik statistika, hinnatakse pettuste osakaalu isegi kuni 30 protsendile välja makstud hüvitistest.

?Rohkem on selliseid juhtumeid, kus hiljem soovitakse seltsilt rohkem raha saada, kui selleks õigus on,? räägib Kiibus. Algusest lõpuni lavastatud juhtumeid on märksa vähem.

Kiibuse sõnul avastati Sampos mullu vaid alla 50 pettuse, kokku nõuti nende puhul firmalt umbes 2 miljonit krooni.

?Kõige raskem on tõestada korterivargusi, võitjaks jääb see, kes teise poole üle mõtleb,? teab Kiibus. ?Lavastatud korterivargusega seotud pettusi avastame harva, kahtlusi tekib siis, kui ainuüksi riideid varastatakse mitmesaja tuhande krooni eest,? ütleb varem politseinikuna töötanud Kiibus.

Positiivse näitena jutustab Kiibus loo, kuidas Sampo ühele varguse lavastajale jälile sai. Nimelt ei raatsinud korteriomanikust petis korteriukse lukku lõhkuma hakata, mistõttu lavastati rõduukse lahti murdmine. Korterist viidi väidetavalt ära hulk kallist kodutehnikat. Kui kindlustusselts asja uurima hakkas ja rõduukse üle mõõtis, selgus, et televiisor ei mahu sealt parimagi tahtmisega läbi. Vaid oma lolluse tõttu jäi petis vahele, kuid selliseid asju juhtub harva. Tänavu on Kiibuse sõnul 3?4 sarnast kahtlast skeemi uurimisel. ?Taibukas petis üle ei pinguta,? möönab uurija.

Mullu olid seltsid hädas autoavariide lavastajatega. Suvel-sügisel, kui autoturul oli madalseis ning langeva kivina väärtust kaotavaid sõidukeid ei ostetud, siis lasti kindlustusseltsil lömmi sõidetud auto kinni maksta. ?Uurijatel on 30 indikaatorit, millele vastavusel peaks tekkima kahtlus,? räägib Kiibus. Üks indikaatoritest on näiteks see, kui avarii süüdlaseks on tühiste vigastustega veok, kannatanuks aga puruks sõidetud sõiduauto.

Lisaks sagenevad reisipagasi ?vargused?, ka elukindlustuspettusi ei saa Kiibus välistada. ?Näiteks Narvas kindlustas naine oma mehe elu, lasi siis mehe maha lüüa,? meenutab uurija kahe aasta tagust juhtumit, mis siiski petiste rumaluse tõttu välja tuli.

Salva Kindlustuse jurist Jüri Press tunnistab: kui kogu hüvitistest moodustavad pettused umbes 10 protsenti, siis liikluskindlustuse puhul võib see küündida 60 protsendini. Kindlustusfirma ei saa tegelikult teada, mis varastati, selts peab heausksena kahju tasuma,? kommenteeris Press korterivarguste lavastamisi.

Pressi sõnul on Salva Kindlustusel ka praegu üks kahtlane korterivargus uurimisel, kuid pooleliolevast juhtumist ei soovinud jurist täpsemalt rääkida. ?Kindlustusandja ei pruugi teada, et tegu on pettusega, kuid mõni juhtum paistab liiga ilus, et tõsi olla,? iseloomustab ta ekspertide kogemusi. ?Petturite fantaasia on piiramatu,? tõdeb jurist.

?Miks me suhtume pettustesse tõsiselt,? püstitab Press küsimuse. ?Sellepärast, et need tõstavad teistele klientidele kindlustuse hinda. Kui pettusi poleks, oleks kindlustus odavam,? kinnitab Press.

Politseisse jõuavad kindlustuspettustest vähesed. Keskkriminaalpolitsei majanduskuritegude osakonna ülemkomissar Indrek Tibar ütleb, et tema ei mäleta ühtegi keskkriminaalpolitseile uurida antud kindlustuspettuse juhtumit. ?Mis ei tähenda muidugi, et neid pole kohalike omavalitsuste prefektuurides,? sõnab ta.