Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Osakoorem pääseb ka laevale
Ka meretranspordis on võimalik lisaks traditsioonilisele täiskonteinerile saata väikesemahulisi osakoormaid.
Väikevedude (LCL) teenust ei paku enamasti laevaliinid, vaid NVOCC firmad (vt leksikoni). Samuti on oma väikevedude teenuse üles ehitanud mõned ekspedeerimisfirmad ja laevaliinide agendid.
LCL-teenuse hind pakutakse tavaliselt terminalist terminali (CFS/CFS ? vt leksikoni), millele võib lisanduda tasu ?uksest? või ?ukseni? veo eest, dokumentatsioonitasud jms. Veohind pakutakse tavaliselt 1 tonni või 1 kuupmeetri kohta (merevedudel arvestatakse, et 1 tonn = 1 m³) ja klient maksab selle ühiku järgi, mida on rohkem. Hinnapakkumised antakse ühe ühiku kohta, kuna tihti selgub alles terminalis mõõtmisel kauba tegelik maht.
Eestis on LCL-teenus kallis, kuna turu maht on väike ja transpordifirmadel on raske regulaarselt kokku saada täiskonteineri mahus (ca 30 m³) väikeseid saadetisi. Samas tuleb kliendile pakkuda teenust ka juhul, kui vedada tuleb ainult 1-2 m³. Peamised veoskeemid on järgmised:
- Eesti terminali kogutud saadetised veetakse autoga Antwerpeni kogumisterminali (see on Euroopas LCL-vedude üks põhisadamaid). Seal komplekteeritakse saabunud kaubad sihtpunktide kaupa täiskonteinersaadetisteks, saadetakse sihtsadamatesse ja veetakse sihtterminali. Sellise skeemi eelis on väikeste koguste vedamise lihtsus, kuna autovedajad aktsepteerivad Euroopasse veol ka väikeseid koguseid (1-2 m³), kuid vedu võib olla kallis (eriti raskemate kaupade veol, kuna autovedude kaalu/mahukoefitsent on 1/3).
Eestis kogutud kaubad saadetakse konteineris meritsi Euroopa LCL-terminali (tavaliselt Hamburgi vabasadamasse) ja sealt edasi toimub kõik nii nagu eelmise skeemi puhul. Sellisel puhul on transpordi korraldajal risk, et piisava kaubakoguse puudumise korral tuleb vedu teostada kahjumiga vedajale. Kuid juhul, kui osa kauba veo eest küsitud tariif katab täiskonteineri veokulud, on iga veokulu ületava koguse eest küsitud veotasu LCL-operaatori puhaskasum. Selles seisnebki LCL-vedude atraktiivsus, kuna suuremate veomahtude puhul on rentaablus tihti 40?70%.
Kolmandal puhul saadetakse kaup autodega Soome ja seal komplekteeritakse auto- või FCL (vt leksikoni) koormad saatmiseks Euroopa LCL-terminalidesse.
Kuna Eesti LCL-veoturg on väikesemahuline ja siin tegutseb mitmeid vastava teenuse pakkujaid, kes ei tee omavahel tihedat koostööd (näiteks laadida erinevate transpordifirmade väikesed kogused ühte konteinerisse), on väikevedude teenuse hinnad küllalt kõrged. LCL-vedudel võib praegu veel tihti olla veo omahind Eestist Euroopa vaheterminali kõrgem kui sealt edasi näiteks USA sisemaale. Kuid on loota, et majanduse arenemisel hakkab Eesti ekspordis suurte mahukaupade asemel suurenema erinevate keerukamate, väiksemamahuliste ja mahuühikult kallimate kaupade (tehnika, detailid jms) osa, mida on vaja regulaarselt üle maailma laiali vedada. Sel puhul suurenevad LCL kogused ja transpordi korraldajatel on väiksem risk töötada kahjumiga, mis võimaldab hindu oluliselt langetada. Soliidsemad LCL-operaatorid on juba praegu välja töötanud fikseeritud tonni/m³-põhjalise tariifi Tallinnast kõikidesse sihtpunktidesse.