Väinu Rozental • 4. detsember 2000 kell 22:00

Palgipõud pisendab saeveskite tulu

Kõige rohkem, umbes 50 miljoni krooni võrra, on käibeprognoosi korrigeerinud Eesti suurim saetööstus, Järvamaal asuv AS Imavere Saeveski, millele kuulub veerand turuosast. Imavere Saeveskil jääb palgipuuduse tõttu tänavu tootmata umbes 20 000 m3 saematerjali, see on keskmise saeveski aastatoodang. Loodetud tulust on sunnitud suu puhtaks pühkima ka transpordiettevõtted, kel jääb teenimata üle miljoni krooni.

?Enam hullemaks minna ei saa,? loodab Imavere Saeveski tegevdirektor Peedo Pihlak. ?Arvestame, et jaanuaris hakkame taas tööle täisvõimsusega ehk kolmes vahetuses.?

Suuruselt teine saeveski, Pärnumaal asuv AS Paikuse Saeveski on suutnud hankida nelja päeva palgivaru ning suudab taas anda tööd kahele vahetusele. ?Viimasel kuul töötasime pool aega vaid ühes vahetuses,? kurdab Paikuse Saeveski tootmisdirektor Andres Parik. ?Meil jääb tänavu tegemata ligi kolme nädala toodang.?

Suuruselt kolmas saeveski, Võrumaal asuv AS Toftan kasutas kõige teravamal kriisiajal ? novembri keskel ? pealesunnitud taktikat: saatis töötajad kuu aega varem paariks nädalaks korralisele jõulupuhkusele.

Tööpausi ajal ladudesse varutud poolteise nädala jagu palki lubas ettevõttes eelmisel nädalal käivitada töö kolmes vahetuses. ?Ehk suudame külmade tulekuni vastu pidada,? peab Toftani juhataja Tiit Kolk pöialt. ?Leevendust loodame saada ka esimesest Venemaalt saabuvast palgirongist.?

Harjumaal asuva ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa pelgab palgikriisi süvenemist. ?Saeveskid, mis on viimastel kuudel olnud alatootmises, püüavad meeleheitlikult kaotatut tagasi teha,? ennustab Palumaa. ?On karta, et seetõttu palgipuudus jaanuaris süveneb.?

Suuruselt neljas saeveski Balcas Eesti on suutnud tänu ettenägelikule puhkuseperioodile suuremate häireteta töötada. Samas tunneb Palumaa, et palgikriis on jõudnud ka nende õuele. Kas ja kui palju on Balcas Eesti sunnitud oma selle aasta 250 miljoni krooni suurust käibeprognoosi korrigeerima, ei suuda Palumaa praegu veel öelda.

?Ühes vahetuses töötamiseks on palki palju ja kahes vahetuses töötamiseks liiga vähe,? iseloomustab peenpalgi varu ASi Aegviidu Puit juhatuse liige Ivar Dembovski. Kuigi ettevõte on palgikriisi suhteliselt hästi üle elanud, on teisel poolaastal kolmandiku võrra tootmisgraafikust maha jäädud.

Et sügiseti vähem palki tuleb, pole saetööstusele uudis. Erakordseks teeb asja see, et palgikriis on tänavu nii kaua kestnud ja nii teravaks kujunenud. Asjatundjad näevad siin mitme põhjuse koosmõju.

Kui aastaid tagasi kurdeti, et Eesti veab metsa välja ega suuda puitu kohapeal väärtustada, siis nüüd kostab hääli, kas meie saetööstus pole äkki üleinvesteeritud. Aasta algul planeeriti saetööstuste tootmismahuks veidi üle ühe miljoni kuupmeetri saematerjali aastas. Kasv võrreldes eelmise aastaga on samas suurusjärgus Imavere Saeveski aastatoodanguga.

Miljoni kuupmeetri saematerjali tootmiseks vajab tööstus umbes 2,3 miljonit tihumeetrit ümarpalki. Tänavu raiutakse Eestis kokku 7 miljonit tihumeetrit puitu.

Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) direktori Andres Onemari sõnul pole kodumaine saetööstus üle investeeritud. ?Maht on kasvanud suurte efektiivsete tööstuste arvel,? tõdeb Onemar.

Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Olav Antoni hinnangul on saetööstused jõudnud optimaalse tipu lähedale. ?Käes on aeg keerukama protsessiga metsatööstuse kasvuks,? kirjutab Anton viimases Maalehes. Kodumaise puidu vääristamise uus samm on näiteks eelmisel nädalal avatud Otepää vineeritehas.

Paikuse Saeveski suuromaniku ASi Forestex nõukogu esimees Tõnis Mäerand peab palgipuuduse oluliseks süvendajaks ekspordi suurenemise trendi. ?Skandinaavias on suvised laovarud otsas,? räägib Mäerand. Jätkuv kehv ilm sunnib siit palki kokku ostma.

Mäeranna sõnul ei suuda kohalikud saetööstused kaasa joosta eksportööride pakutud hinnatõusuga. ?Tootmisettevõttel on suured laenu- ja intressikohustused peal,? põhjendab ta. Kui saetööstused on kuusepalgi tihumeetri eest valmis lauale laduma rekordilise 800?810 krooni, siis eksportöörid maksavad paarkümmend krooni rohkem.

Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa hinnangul ei anna hinnatõus loodetud efekti. ?Palgi kogus turul sellest ei suurene,? seletab Palumaa. Tema sõnul hoidsid nad näiteks suvekuudel Eestis kõige kõrgemat kuusepalgi hinda ? 740 krooni tihumeetri eest. ?Ma ei ütleks, et kogu Eesti palk oleks meie poole veerenud,? lisab Palumaa.

Pärnu Postimehe majanduskülje toimetaja Andres Metsa andmeil läks oktoobris Pärnu sadamate kaudu ümarpuitu välja ligi 10 000 tihumeetrit. ?See on umbes sama palju, kui jäi Paikuse saeveskil toormest puudu,? täpsustas Mets.

Saetöösturid heidavad riigile kui suuremale metsaomanikule ette ebastabiilset raierütmi. Suvel ja sügisel, mil erasektor raiub metsa vähem, peaks RMK hoidma palgitarned stabiilsena, leiavad saetööstuste juhid. RMK direktori Andres Onemari kinnitusel raiuvad nad teise poole soovide järgi. Tema kinnitusel on RMK kolmandas kvartalis tarnegraafikut ülestöötatava puidu osas isegi ületanud.

Saetööstuste juhid tunnistavad, et kõige suuremaid metsaraiujaid, erametsaomanikke ei saa nad paraku millegagi mõjutada. Erametsaomanik ebasoodsatel ilmastikutingimustel metsa ei lähe.

Erakordne sügis sunnib kokku hoidma

Saeveskeid ootavad leppetrahvid

Halva ilma vastu on võimalik kindlustada

Soe ilm rikub talivilja

Suusareisid jäävad ära

Hetkel kuum