Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Palgipõud pisendab saeveskite tulu

    Kõige rohkem, umbes 50 miljoni krooni võrra, on käibeprognoosi korrigeerinud Eesti suurim saetööstus, Järvamaal asuv AS Imavere Saeveski, millele kuulub veerand turuosast. Imavere Saeveskil jääb palgipuuduse tõttu tänavu tootmata umbes 20 000 m3 saematerjali, see on keskmise saeveski aastatoodang. Loodetud tulust on sunnitud suu puhtaks pühkima ka transpordiettevõtted, kel jääb teenimata üle miljoni krooni.
    ?Enam hullemaks minna ei saa,? loodab Imavere Saeveski tegevdirektor Peedo Pihlak. ?Arvestame, et jaanuaris hakkame taas tööle täisvõimsusega ehk kolmes vahetuses.?
    Suuruselt teine saeveski, Pärnumaal asuv AS Paikuse Saeveski on suutnud hankida nelja päeva palgivaru ning suudab taas anda tööd kahele vahetusele. ?Viimasel kuul töötasime pool aega vaid ühes vahetuses,? kurdab Paikuse Saeveski tootmisdirektor Andres Parik. ?Meil jääb tänavu tegemata ligi kolme nädala toodang.?
    Suuruselt kolmas saeveski, Võrumaal asuv AS Toftan kasutas kõige teravamal kriisiajal ? novembri keskel ? pealesunnitud taktikat: saatis töötajad kuu aega varem paariks nädalaks korralisele jõulupuhkusele.
    Tööpausi ajal ladudesse varutud poolteise nädala jagu palki lubas ettevõttes eelmisel nädalal käivitada töö kolmes vahetuses. ?Ehk suudame külmade tulekuni vastu pidada,? peab Toftani juhataja Tiit Kolk pöialt. ?Leevendust loodame saada ka esimesest Venemaalt saabuvast palgirongist.?
    Harjumaal asuva ASi Balcas Eesti direktor Indrek Palumaa pelgab palgikriisi süvenemist. ?Saeveskid, mis on viimastel kuudel olnud alatootmises, püüavad meeleheitlikult kaotatut tagasi teha,? ennustab Palumaa. ?On karta, et seetõttu palgipuudus jaanuaris süveneb.?
    Suuruselt neljas saeveski Balcas Eesti on suutnud tänu ettenägelikule puhkuseperioodile suuremate häireteta töötada. Samas tunneb Palumaa, et palgikriis on jõudnud ka nende õuele. Kas ja kui palju on Balcas Eesti sunnitud oma selle aasta 250 miljoni krooni suurust käibeprognoosi korrigeerima, ei suuda Palumaa praegu veel öelda.
    ?Ühes vahetuses töötamiseks on palki palju ja kahes vahetuses töötamiseks liiga vähe,? iseloomustab peenpalgi varu ASi Aegviidu Puit juhatuse liige Ivar Dembovski. Kuigi ettevõte on palgikriisi suhteliselt hästi üle elanud, on teisel poolaastal kolmandiku võrra tootmisgraafikust maha jäädud.
    Et sügiseti vähem palki tuleb, pole saetööstusele uudis. Erakordseks teeb asja see, et palgikriis on tänavu nii kaua kestnud ja nii teravaks kujunenud. Asjatundjad näevad siin mitme põhjuse koosmõju.
    Kui aastaid tagasi kurdeti, et Eesti veab metsa välja ega suuda puitu kohapeal väärtustada, siis nüüd kostab hääli, kas meie saetööstus pole äkki üleinvesteeritud. Aasta algul planeeriti saetööstuste tootmismahuks veidi üle ühe miljoni kuupmeetri saematerjali aastas. Kasv võrreldes eelmise aastaga on samas suurusjärgus Imavere Saeveski aastatoodanguga.
    Miljoni kuupmeetri saematerjali tootmiseks vajab tööstus umbes 2,3 miljonit tihumeetrit ümarpalki. Tänavu raiutakse Eestis kokku 7 miljonit tihumeetrit puitu.
    Riigimetsa Majandamise Keskuse (RMK) direktori Andres Onemari sõnul pole kodumaine saetööstus üle investeeritud. ?Maht on kasvanud suurte efektiivsete tööstuste arvel,? tõdeb Onemar.
    Eesti Metsatööstuse Liidu tegevdirektori Olav Antoni hinnangul on saetööstused jõudnud optimaalse tipu lähedale. ?Käes on aeg keerukama protsessiga metsatööstuse kasvuks,? kirjutab Anton viimases Maalehes. Kodumaise puidu vääristamise uus samm on näiteks eelmisel nädalal avatud Otepää vineeritehas.
    Paikuse Saeveski suuromaniku ASi Forestex nõukogu esimees Tõnis Mäerand peab palgipuuduse oluliseks süvendajaks ekspordi suurenemise trendi. ?Skandinaavias on suvised laovarud otsas,? räägib Mäerand. Jätkuv kehv ilm sunnib siit palki kokku ostma.
    Mäeranna sõnul ei suuda kohalikud saetööstused kaasa joosta eksportööride pakutud hinnatõusuga. ?Tootmisettevõttel on suured laenu- ja intressikohustused peal,? põhjendab ta. Kui saetööstused on kuusepalgi tihumeetri eest valmis lauale laduma rekordilise 800?810 krooni, siis eksportöörid maksavad paarkümmend krooni rohkem.
    Balcas Eesti direktori Indrek Palumaa hinnangul ei anna hinnatõus loodetud efekti. ?Palgi kogus turul sellest ei suurene,? seletab Palumaa. Tema sõnul hoidsid nad näiteks suvekuudel Eestis kõige kõrgemat kuusepalgi hinda ? 740 krooni tihumeetri eest. ?Ma ei ütleks, et kogu Eesti palk oleks meie poole veerenud,? lisab Palumaa.
    Pärnu Postimehe majanduskülje toimetaja Andres Metsa andmeil läks oktoobris Pärnu sadamate kaudu ümarpuitu välja ligi 10 000 tihumeetrit. ?See on umbes sama palju, kui jäi Paikuse saeveskil toormest puudu,? täpsustas Mets.
    Saetöösturid heidavad riigile kui suuremale metsaomanikule ette ebastabiilset raierütmi. Suvel ja sügisel, mil erasektor raiub metsa vähem, peaks RMK hoidma palgitarned stabiilsena, leiavad saetööstuste juhid. RMK direktori Andres Onemari kinnitusel raiuvad nad teise poole soovide järgi. Tema kinnitusel on RMK kolmandas kvartalis tarnegraafikut ülestöötatava puidu osas isegi ületanud.
    Saetööstuste juhid tunnistavad, et kõige suuremaid metsaraiujaid, erametsaomanikke ei saa nad paraku millegagi mõjutada. Erametsaomanik ebasoodsatel ilmastikutingimustel metsa ei lähe.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Olulisemad lood

Ootamatult sügav majanduslangus paneb prognoose ümber tegema
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Euroopa Liidu kõige sügavam majanduslangus Eestis ületas analüütikute kartusi ning paneb ümber hindama ka lähiaja prognoose, kuid paar kummalist näitajat annab alust arvata, et äkki korrigeeritakse SKP numbrit tulevikus ülespoole.
Karl-Eduard Salumäe: kasutatud autode turg on nagu mingi kentaur
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mis iganes põhjustel paistab visalt kaduma siinse ostjaskonna valmidus kahtlastele autoärikatele raha tassida, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
USA aktsiaturud sattusid hea töötururaporti peale segadusse
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
USA aktsiaturud sulgusid eri suundades ja andsid segaseid signaale pärast värsket töötururaportit, mille kohaselt on tööpuudus endiselt ülimadal ja uusi töötajaid palgatakse prognoositust enam.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Värbajad annavad nõu: mida teha, kui turul pole sobivat töötajat?
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Kui tööjõuturul ei leidu sobivat kandidaati, siis ei tasu värbajal kindlasti hakata potentsiaalset töötajat nii-öelda “ilustama”, rääkis Grant Thorntoni personaliteenuste juhtiv nõustaja Airi Neemre saates “Kasvukursil”.
Head uudised tulevad Zaporižžjast: Vene väed taanduvad
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Sõda Lõuna-Ukrainas koondub sealsetele maanteedele, Donetskis käivad tihedad lahingud Bahmuti pärast ning Zaporižžja oblastis on Vene väed sunnitud taganema.
Tartu Mill sai suurtehingu Eestis ja Lätis tehtud, Leedus läheb asi kohtusse
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.
Balti jahuveskite suurliitumise saaga jõudis uude vahepeatusse: Romet Puhki ja Uuno Lausingu tööstuskontsern ostis ära konkureeriva Baltic Milli tütarfirmad Lätis ja Eestis, Leedus minnakse edasi kohtuasjaga.

Olulisemad lood

Ettevõtja soovitus: kui on raske, siis koonda kohe, mitte ära jää ootama Koondatute arv aina kerkib
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."
“Oleks väga rõõmus, kui see koondamine oleks lühiajaline ja esimesest märtsist või aprillist on kogu seltskond tööl tagasi,” tõdes kärpiva ettevõtte Peweld juht Raivo Pihelgas. “Aga see ei sõltu enam kahjuks meist."

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.