• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Peamine murelaps on riigivara müük

    Rahandusministeeriumi esialgsetel andmetel on selle aasta riigieelarvest täidetud 87,38 protsenti, novembri lõpuks oli laekunud 24,9 miljardit krooni.
    Novembris laekus eelarvesse 2,5 miljardit krooni ehk 8,81 protsenti planeeritud tuludest. Septembris laekus eelarvesse 7,45 ja oktoobris 8,07 protsenti kavandatud tuludest. Eelarve kulusid on üheteistkümne kuuga finantseeritud 25,2 miljardi krooni ehk 88,42 protsendi ulatuses, sellest novembrist 2,4 miljardi krooni ehk 8,25 protsendi ulatuses. Esialgsetel andmetel, üheteistkümne kuu kokkuvõttes, ületavad kulud veel tulusid 297 miljoni krooniga. Novembris ületasid aga tulud kulusid 158 miljoni krooniga.
    Usume, et detsembris on võimalik maksulaekumiste hüppeline tõus ja et aasta kokkuvõttes laekub riigieelarve siiski täis. Kui seni on igakuiselt laekunud eelarvesse 8?9 protsenti tuludest, siis detsembris võiks laekumine vabalt olla 10?11 protsenti.
    Jõulude ostubuum toob käibemaksu näol eelarvesse päris korralikult sisse, samuti peaks aastalõpu preemiate ja muude rahade väljamaksmise tõttu oluliselt rohkem laekuma sotsiaalmaksu.
    Peamine murelaps riigieelarves on endiselt riigivara müügi plaani täitmine, millest mõned nädalad tagasi oli laekunud tuludesse vaid 30?40 miljonit krooni. Valitsus kavandas selle aasta eelarve koostamise käigus riigivara müügi mahuks 130 miljonit krooni, kuid riigikogus kirjutati sellele numbrile veel alusetult üle 400 miljoni krooni juurde. Nii tekkis õhumull. Kuigi ka valitsusepoolne plaan oleks praeguse seisuga täitmata, oleks see ikkagi tunduvalt väiksem miinus.
    Peamiseks tuluallikaks riigivara müügil oli planeeritud TOPi erastamine, kuid see ei ole veel toimunud ja on kahtlane, kas see selle aasta sees teoks saab. TOPi aktsiatele ostupakkumiste esitamise tähtaeg on 8. detsember ja enampakkumise alghind 249,9 miljonit krooni. Lisaks on lootus, et veel selle aasta jooksul laekub paarsada miljonit krooni tagasi Maapanga pankrotipesast. Seda raha taheti vahepeal juba järgmise aasta eelarvesse sisse kirjutada, aga me oleme siiski arvestanud, et see laekub sel aastal.
    Seega on variante, kuidas riigieelarve võiks täis saada. Halvemal juhul võib kujuneda tõesti puudujääk, kuid see on igatahes väike.
    Mis puudutab üldist riigieelarve defitsiidi arvestust, siis sellega oleme heas graafikus. Oleme IMFile lubanud, et eelarvedefitsiit ei tõuse tänavu üle 1 miljardi krooni, tegelik defitsiit peaks aasta olema 600 miljoni krooni juures.
    Kommentaar ilmus internetiportaalis U-Plaza (01.12)
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Tegelikult oleme me eriolukorras – käitugem siis vastavalt
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Meile on jäetud praeguses koroonakriisis suhteliselt palju vabadust, kuid kui me sellega paremini ümber käima ei hakka, siis võib-olla mitte lõpmatuseni, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Dow Jones lõpetas nädala ajaloolise tipptulemusega
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Dow Jonesi tööstuskeskmine tõusis täna 0,21% ja sulgus 35 677,02 punktil, mis on ajaloo kõrgeim tulemus.
Raadiohommikus: kui palju kallinevad kinnisvara, kütus ja autod?
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Äripäeva raadio esmaspäevases hommikuprogrammis sukeldume kinnisvarasse ja autode maailma, aga ei jäta kõrvale ka kütuseturgu või muusikaäri.
Putin: Tahate rohkem gaasi? Kiitke Nord Stream 2 heaks
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.
Venemaa president Vladimir Putin ütles, et Venemaa saab suurendada gaasitarneid Euroopasse kohe, kui Saksamaa annab kasutusloa Nord Stream 2 gaasijuhtmele, kirjutab Financial Times.