Artikkel
  • Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja turundab ka pärast tööaega

    Suhtlesin hiljuti infokataloogi müügiesindajaga, kes väitis, et nende kataloogis on kõik ettevõtted esindatud ? nende kataloog on kõige täiuslikum ja klientide seas usaldusväärseim. See oli argument, miks oleksin pidanud ka meie firmale selles kataloogis koha ostma. Võtsin mõtlemisaega. Õnneks.
    Päev hiljem olin sunnitud lõunatades pealt kuulma vestlust müügi komisjonitasude teemal. Sain teada, et kuskil firmas müüakse toodet umbes 50protsendilise müügikasumiga. Osa kliente on aga hakanud ?pidurdama?. Et käibeplaani täita, tuleks hinda tõsta nende arvelt, kes ?selle tühja hinna pärast pole taibanud veel viriseda?. Lõunalt lahkudes õnnestus siis ka näha, kes need kavalad ärimehed olid ? ja ennäe üllatust ? mulle tuttav kataloogimüüja! Võetud mõtlemisaeg oli läbi.
    Ka lihtsamad eksimused võivad meist vale mulje jätta. Millise mulje jätab firma, kelle peamine müügiargument on kiirus, abivalmidus ja lahenduste pakkumine ning kelle töötaja vastab telefonis: ma ei ole asjaga kursis ega saa aidata, helistage hiljem uuesti?
    Mida nendest lugudest järeldada?
    Iga ettevõte tahab endast turul positiivset muljet jätta. Selleks koolitatakse kliendiga suhtlevaid töötajaid, palgatakse appi reklaamiagentuure ja suhtekorraldusfirmasid. Samas unustatakse tihti, et firma maine ei kujune vaid koolitatud spetsialistide tegevuse mõjul.
    Suur osa organisatsiooni imagost kujuneb just ettevõtte töötajate teadvustamata turundustegevuse tulemusel ? tegevused väljaspool tööaega või nende inimeste tegevused, kes tavapäraselt väliskliendiga kokku ei puutugi. Ühe sõnaga öeldes kujuneb firma maine organisatsioonikultuurist.
    Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta ? kui kõik töötajad pole teadvustanud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab. Teavitamine, nagu ka see, millest teavitatakse ja keda teavitatakse, on üks organisatsioonikultuuri elemente. Organisatsiooni turundustegevuste esimene sihtrühm on alati firma personal. Eesti ettevõtetes on tavapärane jagada numbrilist infot ja fakte: majandusnäitajad, käive, kasumi eesmärgid, tähtpäevad ning uued töötajad.
    Turunduse seisukohast vaadatuna on siseturundus üks võimalik vahend firma strateegiate elluviimise kindlustamiseks ? vahend juhtkonna otsuseid teadvustada ning personali firma eesmärkide elluviimisega siduda. Siseturunduse eesmärk on panna töötajad uskuma ja mõistma:
    - firma äriideed
    pikaajalisi eesmärke
    strateegiaid
    organisatsiooni
    firma süsteeme
    Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kuivõrd see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada.
    Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju.
    Ettevõtet külastades võttis mind vastu ?uus sekretär? ? varem polnud teda kohanud. Küsimusele, kas tema on uus sekretär, vastas ta: ?Mina olen inimene, kes hoolitseb selle eest, et kõigil oleks siin firmas meeldiv olla.? Hiljem vastuvõtjale mainides, et teil on siin tore uus sekretär, sain teada, et see inimene on hoopis firma hea haldjas ? koristaja. Koristaja polnud mitte ?kõigest koristaja?, vaid ?hea haldjas, kes hoolitseb, et kõigil kontoris viibijail oleks hea olla?. Väljendis avaldub nii töötajate suhtumine kolleegidesse kui ka konkreetse töötaja suhtumine oma töösse ja eesmärki. Selles ettevõttes on siseturundus oma eesmärgi täitnud.
    Autor: Aet Leppik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum
Majanduslangus või mitte: tulekul on veel kolm intressitõusu
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Euroopa Keskpangalt võib järgmine nädal oodata veel üht märkimisväärset intressitõusu, euroala majandus aga läheb järgmisel kahel kvartalil langusse. Eestis võib oodata küll majanduse olukorra halvenemist, aga inflatsioonist see meid ei päästa.
Lugu Ärimeestest ja Advokaatidest. Ja Kodanikust, kes neid ei kadesta. Kohe üldse
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Leeri vahetamine, see on imelihtne, kirjutab Äripäeva arvamustoimetaja Karl-Eduard Salumäe.
Mõnel pangal võib EKP laenude tagasimaksmine raskeks minna
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Euroopa Liidu pangandusjärelevalve EBA teatas, et mõned eurotsooni pangad võivad olla raskustes Euroopa Keskpangast laenatud raha tagasimaksmisel.
Reaalajas börsiinfo
Suures kahjumis Operaili kaubaveod on tänavu vähenenud poole võrra
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Riigile kuuluva raudteevedude ettevõtte Operail kaubamahud on Vene sõja tõttu kokku kuivanud ning kasumi asemel vaatab esimese 9 kuu tulemustest vastu 3,5 miljoni euro suurune kahjum.
Rannarootsi lihatööstus saab uued juhid
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Tänasest asuvad Maag gruppi kuuluva Rannarootsi Lihatööstuse ASi juhatuse liikmete kohale Sven Sooman ja Karmo Aksel. Senine juht Silver Kaur lahkub nii Rannarootsi lihatööstuse kui Maag grupi juhatusest, teatas ettevõte.
Sõjapõgenikud töötavad peamiselt töötlevas tööstuses
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Eestis töötavatest sõjapõgenikest 60% leiab, et nad töötavad oma haridustasemest madalamal ametikohal, selgub Tartu Ülikooli uuringu esmastest andmetest.
Operail müüs ära Ukrainas asuva vagunipargi
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.
Eesti riigile kuuluv raudteefirma Operail müüs Ukrainas asuvad rendivagunid rohkem kui 6,5 miljoni euroga.

Olulisemad lood

Pactum kaasas 20 miljonit dollarit
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.
Läbirääkimiste tehisintellekti arendav Eesti idufirma Pactum kaasas 20 miljonit dollarit, et jätkata kasvu Ameerika Ühendriikides ja Euroopas.

Küpsised

Äripäev kasutab küpsiseid parima ajakirjandusliku teenuse, huvipakkuvama sisu ja hea kasutajakogemuse võimaldamiseks. Meie veebilehel on järgmist liiki küpsised: vajalikud-, statistika-, eelistuste- ja turunduse küpsiseid. Küpsiste kasutamise eesmärkide ja töötlemise aluse osas saad rohkem infot Meie Küpsiste Poliitikast. Vajutades „Luban kõik“ nõustud Küpsiste kasutamisega meie ja kolmandate osapoolte poolt Meie Küpsiste poliitikas ja käesolevas Küpsiste lahenduses toodud tingimustel. Vajutades „Muudan eelistusi“ saad oma eelistusi alati muuta ja täiendavalt infot erinevate Küpsiste kohta.

Loe lähemalt meie Privaatsus - ja Küpsisepoliitikast.