• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Töötaja turundab ka pärast tööaega

    Suhtlesin hiljuti infokataloogi müügiesindajaga, kes väitis, et nende kataloogis on kõik ettevõtted esindatud ? nende kataloog on kõige täiuslikum ja klientide seas usaldusväärseim. See oli argument, miks oleksin pidanud ka meie firmale selles kataloogis koha ostma. Võtsin mõtlemisaega. Õnneks.
    Päev hiljem olin sunnitud lõunatades pealt kuulma vestlust müügi komisjonitasude teemal. Sain teada, et kuskil firmas müüakse toodet umbes 50protsendilise müügikasumiga. Osa kliente on aga hakanud ?pidurdama?. Et käibeplaani täita, tuleks hinda tõsta nende arvelt, kes ?selle tühja hinna pärast pole taibanud veel viriseda?. Lõunalt lahkudes õnnestus siis ka näha, kes need kavalad ärimehed olid ? ja ennäe üllatust ? mulle tuttav kataloogimüüja! Võetud mõtlemisaeg oli läbi.
    Ka lihtsamad eksimused võivad meist vale mulje jätta. Millise mulje jätab firma, kelle peamine müügiargument on kiirus, abivalmidus ja lahenduste pakkumine ning kelle töötaja vastab telefonis: ma ei ole asjaga kursis ega saa aidata, helistage hiljem uuesti?
    Mida nendest lugudest järeldada?
    Iga ettevõte tahab endast turul positiivset muljet jätta. Selleks koolitatakse kliendiga suhtlevaid töötajaid, palgatakse appi reklaamiagentuure ja suhtekorraldusfirmasid. Samas unustatakse tihti, et firma maine ei kujune vaid koolitatud spetsialistide tegevuse mõjul.
    Suur osa organisatsiooni imagost kujuneb just ettevõtte töötajate teadvustamata turundustegevuse tulemusel ? tegevused väljaspool tööaega või nende inimeste tegevused, kes tavapäraselt väliskliendiga kokku ei puutugi. Ühe sõnaga öeldes kujuneb firma maine organisatsioonikultuurist.
    Võimsatest reklaamikampaaniatest, asjalikest intervjuudest, järjepidevatest tootekoolitustest pole suurt kasu, kui organisatsioon teiste tegevustega soovitud maine kujunemist ei toeta ? kui kõik töötajad pole teadvustanud, miks, kellele ja kuidas nende ettevõte töötab. Teavitamine, nagu ka see, millest teavitatakse ja keda teavitatakse, on üks organisatsioonikultuuri elemente. Organisatsiooni turundustegevuste esimene sihtrühm on alati firma personal. Eesti ettevõtetes on tavapärane jagada numbrilist infot ja fakte: majandusnäitajad, käive, kasumi eesmärgid, tähtpäevad ning uued töötajad.
    Turunduse seisukohast vaadatuna on siseturundus üks võimalik vahend firma strateegiate elluviimise kindlustamiseks ? vahend juhtkonna otsuseid teadvustada ning personali firma eesmärkide elluviimisega siduda. Siseturunduse eesmärk on panna töötajad uskuma ja mõistma:
    - firma äriideed
    pikaajalisi eesmärke
    strateegiaid
    organisatsiooni
    firma süsteeme
    Siseturundus on firma väärtuste kinnistamise vahend. Oluline pole niivõrd see, millest teavitatakse, kuivõrd see, kuidas aitab teavitamine eesmärke saavutada.
    Teadvustada tuleb väärtusi, siduda inimesi eesmärkide elluviimisega ning kujundada lojaalsust. Siseturunduse vahendiks võib olla ka juhtide tegevus, nende eeskuju, autoriteetsete töötajate eeskuju.
    Ettevõtet külastades võttis mind vastu ?uus sekretär? ? varem polnud teda kohanud. Küsimusele, kas tema on uus sekretär, vastas ta: ?Mina olen inimene, kes hoolitseb selle eest, et kõigil oleks siin firmas meeldiv olla.? Hiljem vastuvõtjale mainides, et teil on siin tore uus sekretär, sain teada, et see inimene on hoopis firma hea haldjas ? koristaja. Koristaja polnud mitte ?kõigest koristaja?, vaid ?hea haldjas, kes hoolitseb, et kõigil kontoris viibijail oleks hea olla?. Väljendis avaldub nii töötajate suhtumine kolleegidesse kui ka konkreetse töötaja suhtumine oma töösse ja eesmärki. Selles ettevõttes on siseturundus oma eesmärgi täitnud.
    Autor: Aet Leppik
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Tallinna börs keeras eilse tõusu languseks
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Tallinna börs oli täna 0,8% miinusega ainukene Balti börs, mis kaotas väärtust ja vedades endaga 0,27% punasesse ka Benchmark indeksi. Seevastu Vilnius ronis 0,29% ja Riia 0,26% kõrgemale.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.