Tõnis Arnover • 4. detsember 2000 kell 22:00

Türgi kriisi venimine ohtlik

Türgil on vaja kiiresti taastada kadunud usaldus oma pangasüsteemi vastu ja lahendada tekkinud likviidsusprobleemid, mille tõttu keskpanga repomäär, mis enne kriisi oli 40 protsenti, hüppas eile üle 19 500 protsendi. Selleks tuleb valitsusel saavutada kokkulepe Rahvusvahelise Valuutafondiga (IMF), kirjutab Briti ärileht Financial Times oma juhtkirjas.

Eile saabus Türgisse Carlo Cottarelli juhitav IMFi delegatsioon, et arutada Türgile kiirkorras 4?5 miljardi dollari (71,3?89,2 mld krooni) suuruse laenu andmist.

IMFi tegevdirektor Horst Köhler avaldas tunnustust Türgi majandusreformidele. Reutersi teatel väljendas ta lootust, et laenupakett suudetakse ära otsustada juba 21. detsembril peetaval IMFi juhatuse koosolekul. Laenuga püüab IMF summutada Türgi finantssektoris viimasel kahel nädalal puhkenud paanikat, tugevdada riigi majandust ja panku ning ühtlasi taotleda kokkulepitud majandusreformide kiiret jätkumist.

Kriis tabas Türgit äärmisel ebasobival hetkel, sest riik oli saanud üle pika aja edumeelse vasaktsentristliku valitsuse, kes IMFiga kokkuleppel on alustanud kolmeaastaseid majandusreforme. Mingil määral oli kriis vältimatu, sest selle vallandanud kümne panga kriminaalse tegevuse uurimine sai alguse just reformiprogrammist.

81 pangaga Türgis alustati pangandussektori korrastamist sellest, et kümme neist võeti riigi kontrolli alla eesmärgiga need korda teha ja erainvestoritele maha müüa. Neis pankades alustatud uurimine paljastas suuri kuritarvitusi.

Turul hakati tegema spekuleerivaid oletusi kahtlusaluste pankade võimalikest sidemetest teiste pankade ja firmadega. See muutis omakorda närviliseks välisinvestorid, kes hakkasid müüma Türgi aktsiaid ja kärpima laene. Intressimäärad kerkisid tuhandetesse, aktsiaturg kukkus enam kui 40 protsenti, millele eile lisandus veel 11 protsenti, ja pankadevaheline laenuturg on paari nädalaga kokku kuivanud.

Välisinvestorite müük suurendas järsult nõudlust dollarite järele, mille rahuldamiseks on keskpank sunnitud müüma juba üle kuue miljardi dollari. Keskpanga presidendi Gazi Erceli andmetel on riigi valuutavarud 18,8 miljardit dollarit, mis tema arvates on piisav, et ?spekulatiivsest rünnakust? jagu saada, peaasi kui paanika vaibuks. Selleks aga on vaja kiiret kokkulepet IMFiga. Ilma kokkuleppeta võib löögi alla sattuda Türgi liir, mille devalveerimise korral ei suuda Türgi täita IMFile antud lubadust, et praegune 44protsendiline inflatsioon alandatakse aastal 2002 alla 10 protsenti.

Et teravat likviidsusprobleemi leevendada, lubas Türgi peaminister Bülent Ecevit eelmise nädala lõpul müüki panna 33,5 protsenti monopoolsest mobiiltelefonioperaatorist Turk Telekom, kusjuures ostjale lubatakse firmas otsustamisõigus.

Türgile on toetust avaldanud samuti Euroopa Liit, kes eelmisel nädalal andis riigile laenu 2,35 miljardit krooni ja mille välisministrid leppisid eile kokku nõutavad reformid, mida Türgilt eeldatakse laienemisläbirääkimistele pääsemiseks.

Analüütikud rõhutavad, et seni pole paanika levinud turgudelt tänavatele, kuid olukord on ohtlik. Kui IMFiga kiiret laenulepet ei järgne, võivad rahva väljaastumised kasvada läänevastasteks meeleavaldusteks ja järsult võivad halveneda suhted ELiga, kus Kreeka lisab pinget Türgilt Küprose probleemi lahendamise survega.

Hetkel kuum