Miks on vaja pensione indekseerida

Riigi soov on kindlustada pensionäridele kvaliteetne elukeskkond, kuid võimalus pensione tõsta sõltub ühiskonna üldise jõukuse kasvust, sotsiaalmaksu laekumisest.

Samas on pensionäridele oluline ka kindlus pensionide korreleerumise suhtes üldise majandusliku arenguga. Indekseerimine näeb ette iga-aastase pensionide suuruse ülevaatamise seadusega paika pandud indeksi alusel vastavalt THI ja sotsiaalmaksu fondi keskmisele muudule.

Pensionitõus ei sõltu poliitilistest otsustest, vaid põhineb selgel metoodikal.

Nüüd kommenteerin Äripäeva seisukohti (vt tabel).

Seoses teise samba sisseviimisega pensionisüsteemi, suunatakse osa riikliku pensionikindlustuse laekumistest niikuinii ümber II samba käivitamise toetuseks. Seega sotsiaalmaksu pensioniosa 20 protsendist jääb alles vaid 16 (selles osas, kes valivad riikliku kogumispensioni.)

Sotsiaalmaksu alandamine, eriti vaadates demograafilisi trende (tööealiste inimeste suhe kogu elanikkonda väheneb), on piisavalt ebatõenäoline. Kuigi tulevikus pole välistatud, et kui II sammas kujuneb suuremaks, võib esimese osa vähendada.

Pooldame tagantjärele indekseerimist, kuna see on selgem ja lihtsamini kontrollitav. Prognoosidel põhinev indekseerimine, isegi kui ollakse äärmiselt konservatiivsed, põhjustab pensionisüsteemile palju suuremaid probleeme.

Eesti indeksi korral on tegemist pensionite kujundamisega vastavalt laekunud sotsiaalmaksufondile, mille kujunemist mõjutavad mitmed tegurid: laekumismäär, maksumäär, palga suurus, töötajate arv. Indekseerimine keskmise palga alusel arvestab palju vähemate muutujatega, st tema kasutamine on riskantsem. Retroaktiivne indekseerimine aastase viitega keskmist kasutades aitab ka majandustsükleid ja seeläbi pensione ühtlustada.

Sotsiaalmaksu alalaekumise korral nähakse pensioni tõus ette vaid juhul, kui inflatsioon ületab negatiivse laekumise muudu. Teoreetiliselt on võimalik pensionite vähenemine, kuigi seda on poliitilistel kaalutlustel keeruline läbi viia. Vajadusel on võimalik negatiivset kasvu pehmendada järgneva positiivse arvel. Seega pensioni ei vähendata, vaid järgmisel aastal tuleb tõus väiksem.

Pensionite indekseerimisega ei genereerita inflatsiooni rohkem kui palkade tõstmisega. Pensione ei saa ju pidevalt vähendada/väiksemaks jätta võrreldes keskmise palgaga. Seega on vajalik nende perioodiline kohandamine vastavalt muutustele majanduskeskkonnas.

Skeem, mille puhul pensione tõstetakse üle aastate põhjendamatute summade ulatuses, külvab pensionäride seas ebakindlust ning paneb ka aluse ebarealistlikele ootustele.