• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Riik võtab pool miljardit tulu

    Oktoobri seisuga oli riigil osalus rohkem kui 40 äriühingus, ministeeriumidest on firmade poolest kõige rikkam teede- ja sideministeerium 15 ettevõttega.
    Eelmise aasta puhaskasumi numbrite järgi kuuluvad riigile nii mitmekümneid miljoneid kroone kasumit teenivad Tallinna Sadam ja Eesti Post kui ka mõnekümne tuhande kroonise aastakasumiga väiksemad äriühingud. Suurim riigi osalusega äriühing Eesti Energia on paraku kahjumis.
    ?Seekord sai dividendide osas määratud lähtekohaks 70 protsenti puhaskasumist. Riik tahab hakata käituma tegeliku omanikuna, kes saab äriühingust tulu,? ütles rahandusministeeriumi finantsteenuste osakonna juhataja Veiko Tali.
    Tali sõnul peaks valitsus järgmisel nädalal tegema otsuse, mille järgi oodatakse ettevõtetelt kolme aasta äriplaani. ?Äriplaani alusel teeme ka individuaalsed dividendimäärad, seega võib kellegi osa riigieelarvesse olla prognoositust väiksem või suurem,? selgitas Tali.
    Kokku oodatakse riigi osalusega ettevõtetelt riigieelarvesse dividendidena üle 560 miljoni krooni, see on ligi 150 miljoni võrra rohkem kui möödunud aastal. Suurim eelarve toetaja on prognooside järgi Tallinna Sadam 315 miljoni krooniga, Eesti Telekomilt peaks riigieelarvesse laekuma üle 112 miljoni krooni ja Eesti Põlevkivilt 46 miljonit krooni.
    Eelmisel aastal maksid ettevõtted dividendidena riigile 15 protsenti kasumist, erandiks olid Tallinna Sadam ja Ringhäälingu Saatekeskus, kelle kasumist võttis riik endale üle 50 protsendi.
    Eesti Ringhäälingu Saatekeskuse AS juhatuse esimehe Rein Ruudi kinnitusel on nemad teenitud kasumi üle rõõmsad, 70 protsendi loovutamine ei olnud firmale üllatav. ?Meie käive on üle 60 miljoni krooni aastas ja kui oleme kasumit teeninud, on omaniku ehk riigi vara suurendatud. Dividendide jagamise juures on pikantne asjaolu see, et reeglina kinnitab dividendide jagamise üldkoosolek ja kuna riigile kuulub 51 protsenti saatekeskusest, tuleb arvestada ka teise poolega,? ütles Ruudi.
    Infotehnoloogia-alase arendus- ja teadustööga tegeleva Cybernetica ASi juhataja Ülo Jaaksoo hinnangul on nende firma jaoks 70 protsendi kasumi tagasivõtmine riigieelarvesse tõeline üllatus. ?Meie puhaskasum on mõni tuhat krooni aastas. Eks peremees muidugi teab, mida ta teeb. Ju on momendil omanikul raha vaja, aga on natuke imelik, et arendus- ja teadusasutusele sellise matsuga antakse,? kommenteeris Jaaksoo.
    Täielikult riigi omanduses oleva aktsiaseltsi juhi sõnul näeb firma uue omanikuna Tallinna Tehnikaülikooli.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.