Toivo Jürgenson ? sajandilõpu valus tegija

Alati lipsustatud ja naeratav Jürgenson jagab teravaid ja kiireid hoope kõikjal, kuhu ta ilmub. Aatekaaslaste valugrimassid ja vaenlaste raevunud kisa saadab Jürgensoni nagu tolmupilv postitõlda.

Jürgensonist saab järgmine peaminister, sahisevad kuluaarid, kui Isamaaliidu populaarsus enne riigikogu eelmisi valimisi järsult lakke hüppab. Kuid Mart Laari juhitud erakondlik siseopositsioon lööb Jürgensoni parteijuhi kohalt, määrates talle edaspidiseks riigiaparaadis kolmandajärgulise ministripositsiooni. Partei ja sündiv kolmikliit vajavad juhiks kompromissimeistrit Laari, mitte Jürgensoni valusaid rusikaid.

?Mina ja Laar pole Eesti poliitikas ainukesed konkurendid,? nendib Jürgenson.

Jürgensoni teravus ja sihikindlus tõstab aga mehe Eesti poliitikas ministrina kohe esiplaanile. Hoogsa tagantkäelöögiga lennutab ta pärast ministritoolile istumist ametist Tallinna Sadama peadirektori Enn Sarapi, kes toimetas riigi olulisimas transiidisõlmes nagu isiklikul aiamaal. Seejärel viskab Jürgenson ukse taha riigi toonase ühe võimukama naise Ruth Martini, teede- ja sideministeeriumi kantsleri ning Sarapi elukaaslase.

Jürgenson teeb poolteise aasta vältel edutult suuri pingutusi, sundides sadama juhtkonda otsima Sarapiga seotud kahjulikke tehinguid, et vältida hiiglasliku lahkumishüvitise maksmist.

Tallinna Sadam maksab Sarapile oktoobris välja 1,26 miljonit krooni lahkumishüvitiseks, kuid ei pea tasuma ligi 15 000kroonist igakuist eripensioni. ?Kogu sellest klaperjahist kavatsen ma kunagi veel rääkida või kirjutada,? ütleb Tallinna Sadama endine juht Sarap oma vallandamisega seonduvat kommenteerides BNSile.

Valitsus vabastab Jürgensoni ettepanekul Martini esimest korda töölt tänavu jaanuaris. Ajakirjandus nimetab Jürgensoni tegevust räpakaks.

Vabastamise vaidlustanud, saab Martin halduskohtus õiguse ja ennistatakse tööle. Valitsus vabastab Martini uuesti ja kaebab halduskohtu otsusegi edasi. Ringkonnakohus halduskohtu otsust ei muuda. Martin aga kaebab oma teistkordse vabastamise halduskohtusse.

Jürgenson satub ajakirjanduses terava kriitika alla, sest maksumaksja maksab ministri platsi puhastamise tõttu nii kohtukulusid kui ka Martinile saamata jäänud töötasu.

Lühikest aega toimub valitsuses tõeline kirbutsirkus, kui teede- ja sideministeeriumi esindavad nõupidamistel kaks kantslerit ? äsja ametisse asunud Margus Leivo ja vallandamist trotsiv Martin.

Jürgenson on paras pähkel Eesti Telekomi omanikele. Varasemate valitsuste ajal läksid Eesti Telefoni tariifide tõstmise taotlused kerge vaevaga läbi, nüüd aga sõdib ministeerium Eesti Telefoni taotlustele vastu ja ei ole nõus eraklientide kuu- ning liitumistasude tõstmisega.

Telekomi aktsionäridele Jürgensoni tegevus ei meeldi ja nad väidavad, et tegemist on ministri PR-kampaaniaga. Rohmaka kaadripoliitikaga kriitikat pälvinud minister tahab tariifide tõusu ärahoidmisega teenida avalikkuselt plusspunkte.

Jürgensoni käsi ei lõtvu sidemonopoli kõril hetkekski. Ta raiub täna, et valitsuse esimene prioriteet on konkurentsi tekkimine fikseeritud telefonside turul. ?Eesti Telefon pole sõlminud ühtegi sidumislepingut avanevale sideturule sisenevate operaatorfirmadega,? teatab Jürgenson. ?Kui selgub, et sideametil pole jõudu, et sundida Eesti Telefoni turgu avama, viin asja riigikogusse.?

Tõelise paanika vallandab Jürgenson transiidiärimeeste ridades, teatades Eesti Raudtee ja Tallinna Sadama erastamisest. Mehed, kes erinevatel hinnangutel teenivad Eesti majandusele igal aastal 10?20 miljardit krooni, hakkavad juukseid kitkuma. Valitsus ei tea, mida teeb, kõlab nagu ühest suust suurimate naftavedajate, Pakterminali juhi Aadu Luukase ja Estonian Oil Service?i juhi Arnout Lugtmeijeri appihüüd.

Raudtee erastamiskonkursi võitja selgub tõenäoliselt veel enne jõulupühi, sest Jürgenson kirjutas tehingu kustumatu tindiga koalitsioonileppesse. Transiidiärimeeste erakondadele makstud toetusraha ja lobitöö raudtee müügi peatamiseks pole vilja kandnud.

Tallinna Sadama erastamine oleks järgmine samm, kuid selleks ei jätku praegu poliitilist kapitali, tunnistab Jürgenson.

Samal ajal kui riigile kuuluvatele äriühingutele kehtib ühtne dividendimäär 15% kasumist, on Tallinna Sadama määraks kavandatud 60%, mis teeb ettevõttest 270 miljoni krooniga riigi suurima tulutõstja.

Kinnitamata andmetel on kabinetivaikuses valminud praeguse võimukoalitsiooni otsus jagada AS Tallinna Sadam neljaks sadamaks. Isamaaliiduga seotud huvigrupp on ilmutanud huvi Paldiski sadama, Reformierakond Muuga ja Paljassaare sadama vastu, Vanasadam jääks Tallinna linnale, selgitas sadama teemat hästi valdav anonüümne allikas. Teise skeemi järgi saaks ka Paljassaare sadam linna omaks, Muuga jääks aga esialgu riigi omandusse.

Riik on halb peremees ? see loosung kuulub Jürgensonile.

Jürgensonile meeldib rõhutada sagedast läbikäimist Venemaa ministritega. Poolteiseaastase ametisoleku jooksul on ta mitu korda kohtunud nii Venemaa transpordiministri Sergei Franki kui ka raudteeministri Nikolai Aksjonenkoga. ?Olen peaminister Mihhail Kasjanoviga lõunat söönud,? lausub Jürgenson.

Mais teatab Jürgenson Moskvast pärast kohtumisi mitme Venemaa ministriga Venemaa valitsuse valmisolekust loobuda Eesti kaupade suhtes kehtivatest topelttollidest. ?Poliitiline tegelikkus võib ministrite tahtest sageli erineda,? kommenteerib ta topelttollide kehtimist tänaseni.

Tehnikaülikooli ehitusinsenerina lõpetanud Jürgenson on Isamaaliidus üks väheseid, kes majandusest midagi jagab, kõlab arvamus poliitikaringkondades.

?Kui Jürgenson majandusest midagi teab, siis ei näita ta seda välja,? hüüatab samas alati opositsiooniline majandusteadlane Janno Reiljan Rahvaliidust. ?Libe tüüp, kellel pole kindlat poliitilist joont ja kes teeb poliitikat teiste kätega.?

Viimastel nädalatel Tallinna linnavolikogus kolmikliidu turmtule alla sattunud keskerakondlane Liina Tõnisson teatab, et tema keeldub Jürgensoni majandusmehe võimeid analüüsimast. ?Oleme vanad tuttavad, mistõttu ei üllatu tema ämbrisseastumiste üle,? ütleb Tõnisson.

Võimukas juht ja sõnapidaja mees, kes jagab majandusteemat vaieldamatult, iseloomustab Jürgensoni reformierakondlane Andres Lipstok, riigikogu majanduskomisjoni esimees. ?Teede- ja sideministeerium haldab valdkondi, kus on vaja teha jõulisi otsuseid, mitte pead silitada,? põhjendab Lipstok oma hinnangut.

Toivo pole niivõrd võimukas kui sihikindel, iseloomustab ministrit tema vend Kalle Jürgenson, parteikaaslane, riigikogu rahanduskomisjoni esimees. ?Toivo jääb lõpuni kindlaks oma seisukohtadele, et viia lubatu ausalt lõpuni,? räägib Kalle Jürgenson. ?Sellist inimest pole võimalik tähelepanuta ja arvestamata jätta.?

Kalle Jürgenson tunnustab oma venna majandusmehe võimeid. ?Kuigi Toivol on ehitusinseneri, mitte majandusharidus, õhkub temast loomuomast majandusmehe vaistu, mis aitab teha õigeid otsuseid.?

Kui Jürgenson majandusest midagi teab, siis ei näita ta seda välja.

Võimukas juht ja sõnapidaja mees, kes jagab majandusteemat vaieldamatult. Ämbrisse ei astu vaid siis, kui midagi ei tee.