• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    Tuleviku mobiilside sünnib Eestis

    Novembri alguses teatas Ericsson Eesti, et loob uue osakonna, mille paarkümmend töötajat hakkavad täitma rahvusvahelisi tellimusi kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude projekteerimiseks. Üksuse käivitamise üheks põhjuseks on tänaseni GSM-võrke ehitanud Ericssoni töötajate suured kogemused - eestlased on projekteerinud mobiilsidevõrke Angolast Vladivostokini. Ericssoni kontsern on saanud 70% kolmanda põlvkonna mobiilsidesüsteemide tellimustest, millest osa jõuab edaspidi ka noorte Eesti inseneride töölauale. Eestis jagatakse mobiilside kolmanda põlvkonna rajamise litsentsid tõenäoliselt 2002. aastal.
    Kuu alguses köitis avalikkuse tähelepanu ka teede- ja sideministri arvamus, et samal 2002. aastal peaks muutma kõiki Eesti telefoninumbreid. Küsimus on Eesti üleminekus mittegeograafilisele numeratsiooniplaanile, mis tähendab, et kui inimene kolib Sillamäelt Kihnu saarele, siis tema telefoninumber ei muutu. Samuti kaovad eelolevast aastavahetusest kehtima hakkavad suunakoodid, nii et numbri järgi ei ole enam võimalik tuvastada, mis võrgus selle kasutaja räägib. Otsust numbrite muutmise kohta pole tehtud, kuid loodetavasti ei jäeta selle avalikustamine nii hilisele ajale, kui tänavuse numbrimuudatuse puhul.
    Novembri lõpus teatasid põhilised uued sideturule tulijad oma 1. jaanuarist kehtivad hinnad. Üllatuslikult ei suuda Uninet ega Eesti Telefon, väiksematest tegijatest rääkimata, Tele2ga kõnehindade osas konkureerida. Eesti Telefoni juhti Valdo Kalmi üllatas oma sõnul Tele2 juures vaid Ameerika-suuna odav maksumus. Samuti kinnitas Kalm, et tema juhitaval firmal on piisavalt paindlikkust.
    Äriklientidele hakkavad enamus sidefirmasid pakkuma veelgi soodsamaid teenuseid, kuid neid ei ole veel lõplikult avalikustatud.
    1. november
    Ericsson Eesti teatas, et käivitab uue kümne töötajaga osakonna kolmanda põlvkonna mobiilsidevõrkude projekteerimiseks, et täita rahvusvahelisi tellimusi.
    1. november
    Q GSMil, EMT-l ja Radiolinjal oli kuu alguse seisuga 2500 WAPi (mobiilne internet) kasutavat klienti, neist enim EMT-l.
    2. november
    Allhankena mobiiltelefone tootev Elcoteq otsustas laiendada Tallinnasse plaanitavat uut tehast 6000 ruutmeetri võrra 15 000 m²-ni.
    3. november
    Erastamisagentuur sõlmis ringhäälingu saatekeskuse erastamise lepingu France Telecomi tütarfirmaga TeleDiffusion. Seni tele- ja raadiojaamu teenindav saatekeskus soovib siseneda telefoni- ja andmesideturule.
    3. november
    Vastavalt sõlmitud lepingule paigaldab Ericsson Eesti Tele2-le juhtmeta juurdepääsuvõrgu kiire interneti-ühenduse ja telefoniteenuse pakkumiseks.
    6. november
    - Paberivaba büroo ja interneti võidukäigust hoolimata suurenes paberi tarbimine Eestis viimase aasta jooksul enam kui kümnendiku, kirjutas Postimees.
    Sideminister Toivo Jürgensoni sõnul pooldab ta kõigi Eesti telefoninumbrite muutmist novembris 2002, mis tuleneb üleminekust mittegeograafilisele numeratsiooniplaanile.
    7. november
    Valitsusside muutmine sihtasutuseks peaks vähendama riigiasutuste 130 miljoni kroonist sidekulu kolmandiku võrra.
    9. november
    - Eesti Telekomi 9 kuu puhaskasum kasvas mullusega võrreldes 77% 871 miljoni kroonini, tulenedes ka muudatustest tulumaksuseaduses. Käive kasvas 12% 2,9 miljardi kroonini.
    Telekom ennustas, et vaatamata jaanuarist avanevale konkurentsile ei taba firmat järgmisel aastal oluline majandustulemuste halvenemine.
    Tavatelefoni kasutajaid oli Eestis septembri lõpus 522 000 ja mobiili kasutajaid 514 000. Esimene arv kasvab lähiajal 550 000 kasutajani, kuid mobiili hakkab omama üle 700 000 inimese.
    EMT avalike suhete juht Jüri Kriisemann teatas Moskvasse Soneraga seotud mobiilifirmasse tootejuhina tööle asumisest.
    21. november
    Riik ja Eesti Telefon jõudsid kokkuleppele uuest aastast kontsessioonilepingut asendava lepingu osas.
    22. november
    Q GSMi esimene tegevjuht ja hilisem müügi- ning kommertsdirektor Olav Vilborn lahkus firmast, kuid plaanib ka edasi tegutseda sidealal.
    22. november
    Eesti Post teatas tavapärasest kirjade saatmise odavnemisest jõulude ajal, kuid erinevalt varasemast kestab soodusperiood tänavu 31. detsembrini.
    22. november
    Kui Eesti Telekom ei leia sobivat firmat ülevõtmiseks, võidaks järgmisel aastal maksta omanikele dividendidena välja kuni pool kasumist.
    28. november
    Uninet avalikustas riigisisese ja rahvusvahelise kaugekõne tariifid, mis vaid Vatikani osas on konkurentide hindadest paremad.
    30. november
    Tele2 avalikustas samuti oma hinnakirja, mis valdavas enamuses välisriikidest pakub klientidele konkurentidest soodsamaid hindu.
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Peaministril on valida: kas edasi või tagasi
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Koroonakriisi praeguse faasi läbimine sõltub juhtide – nende seas ja ennekõik peaministri – meelekindlusest, kirjutab Äripäev juhtkirjas.
Microsofti ja Alphabeti tulemused olid oodatust paremad
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Teisipäeval teatasid peale börsipäeva oma kvartalitulemused Google'i emafirma Alphabet ja tehnoloogiahiid Microsoft, alistades analüütikute prognoosid, vahendab Yahoo Finance.
Amsterdami kohus otsustas: sküütide kuld läheb Ukrainale
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Hollandi apellatsioonikohus tegi Venemaa annekteeritud Krimmi muuseumide ja Ukraina pikka aega kestnud vaidluses ajaloolise sküütide kulla aarde üle otsuse, et see tuleb anda Ukrainale, kirjutab Reuters.
Elektri hinna korvamiseks mõeldud summad kasvavad 125 miljoni euroni
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.
Valitsus lubab juba järgmise kuu lõpuks toetuseid, mis võiksid tasakaalustada sel sügisel kiirelt tõusnud energiahindu, kahe peamise meetme peale kokku tõotab kogusumma tulla 125 miljonit eurot, ettevõtetele läheb sellest ligikaudu kolmandik ehk 44 miljonit eurot. Summa on veerandi võrra suurem, kui veel kümme päeva tagasi arvati.