Uudised
6. detsember 2000 kell 22:00

Kuula

Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

Undva jääb süvasadamata

Avaliku Sõna Nõukogu andis Äripäevale õiguse artikli osas, mis käsitles teie võimalikke erahuve seoses takistuste tegemisega Undva süvasadama rajamiseks.

See ei olnud päris nii. Avaliku Sõna Nõukogu (ASN) kinnitas, et nemad pole uurimisorgan ja ei suuda seda kindlaks teha. Seetõttu ei ole neil alust väita vastupidist. Iseküsimus on see, kas selline ASN oma funktsioone õigustab.

Kui Äripäev oleks kirjutanud, et ma olen toime pannud raske isikuvastase kuriteo ja Avaliku Sõna Nõukogu oleks vastanud, et me pole uurimisorgan ja meil puuduvad võimalused, siis oleks see olnud pehmelt öeldes kummaline.

Nii et ASN võiks kaaluda oma rolli ühiskonnas, sest kui ajalehele ja ajakirjanikule jääb õigus oma allikat mitte avalikustada, võib see olla kõige lihtsam laimu levitamise meetod.

Kas tõesti pole teil erahuvisid seoses Undva sadamaga?

Ma olen seda öelnud korduvalt: jah, mul tõesti ei ole erahuvisid selle sadamaga seoses.

Samas jääb arusaamatuks, miks teie kui Reformierakonna esindaja, kes peaks võitlema kõigi ettevõtjate huvide eest, asub äkitselt toetama linde ja linnukaitsjaid olukorras, kus kohalikud linnukaitsjad ise on sadama rajamisega päri?

Reformierakond pole loobunud mõistliku ettevõtluskeskkonna loomise ideest. Ühe ärimeeste grupeeringu huvide eelistamine laiema huvi ees, näiteks kõigi ettevõtjate huvide ees, oleks igal juhul vale. Kui täna, prauhti, lubatakse ehitada sadam Uudepanga lahte (Undva ?toim.), siis selle rahvusvaheline vastukaja oleks Eestile igal juhul negatiivne.

Täna on Eestil üldse kaks keskkonnaga seotud riski, mis võivad ettevõtlust pikas perspektiivis oluliselt kahjustada. Üks on põlevkivienergeetika, sest sel hetkel, kui see jääb kellelegi jalgu, ja jalgu jääb ta sel juhul meelega, hakatakse Eesti ettevõtjaid süüdistama, et nende toodang on valmistatud räpast elektrit kasutades.

Teine oht on seotud otseselt looduskaitsega. Euroopa Liidu normid looduskaitse osas on küllalt karmid. See on üks valdkond, kus meile ei anta Euroopa Liiduga ühinemisel mingeid üleminekuperioode. Ja kui euronormid jäävad täitmata ja meile etteheiteid tehakse, siis saab Eesti külge keskkonnavaenuliku riigi maine ja see on väga suur risk.

Saaremaa süvasadam on selline projekt, mis võib pikas perspektiivis Eesti ettevõtluse mainet oluliselt kahjustada. Ja kui ka mõne mehe sadama rajamise plaan realiseerub, siis hind, mis selle eest maksta tuleb, on kõrge. Ja maksta tuleb teistel, kes Saaremaasse mingit suhet ei oma ja kellele Saaremaa süvasadam üldse korda ei lähe.

Kas seal pole taga linnukaitsjate populistlikud huvid, kuna linnukaitsjaid toetab keskkonnaministeerium?

Keskkonnaministeerium ei toeta ühtegi organisatsiooni lihtsalt sellepärast, et see organisatsioon olemas oleks. Alati toetatakse projekte ja kui see projekt on hea, siis saadakse ka projekti elluviimisele toetus. Elluviijaks valitakse see, kes sellega kõige odavamalt ja efektiivsemalt toime tuleb.

Jah, rohelised organisatsioonid on selliseid projekte ellu viinud ja tõenäoliselt viivad neid ka tulevikus. Aga lihtsalt selle eest, et nad rohelised oleks, ei maksa keskkonnaministeerium sentigi.

Selle jutu kokkuvõtteks võib öelda, et Saaremaale lähiajal sadamat ei tule.

Saaremaa sadam sõltub ennekõike selle projekti arendajatest ja ka valitsuse otsusest, kuigi valitsus on mitu korda asja arutanud ja ei ole seni otsest seisukohta vastu võtnud.

Hetkel, kui valitsusse jõuab hoonestusõiguse seadmise otsus, peab valitsus tahes-tahtmata otsuse tegema. Ma loodan, et projekti arendajad saavad aru, et nad võitlevad Saaremaale sügava sadama rajamise eest, mitte aga selle eest, et see sadam tuleks Undvasse. Tagalahe kaldal on kohti, kuhu saab sadama rajada, väidetavalt ka odavamalt. Igal juhul julgen ma väita, et väiksemate keskkonnariskidega, nii et inimesed, kes te sadamat ehitate, mõelge.

Autor: ÄP Online