Diiselmootor muutub mõttetuks

?Ainus lahendus säästa eestlasest diiselauto omanikku probleemidest, on teha autotehastele ettepanek hakata tootma siinsele turule sundõlitusega kõrgsurvepumpadega autosid,? tunnistab ASi Ascar Tallinn hooldenõunik Andres Metsla.

Mujal maailmas on diislikütuse üheks väga oluliseks omaduseks määrida kõrgsurvepumpa. Eestis müüdaval diislikütusel aga sageli need omadused puuduvad ning mõnikümmend tuhat kilomeetrit läbinud uued autod pöörduvad kinnikiilunud pumbaga teenindusse.

Kuna viga ei tulene otseselt autotehase praagist, pole autoesindustel kohustust garantiiajal pumpa tasuta välja vahetada. Mõni esindus pigistab küll tehase vastutulelikkusele lootes selle koha pealt silma kinni ja vahetab pumba ära garantiikorras, mõnel see võimalus aga lihtsalt puudub. Viimasel juhul peab autoomanik maksma uue kõrgsurvepumba eest 40 000?50 000 krooni ja kahjutasu selle eest pole kelleltki sisse kasseerida. Isegi kui kõik kviitungid on alles ja läbi ime suudab autoomanik kütusemüüjale tõestada, et viga oli just tema müüdud kütuse kehvas kvaliteedis, ei määra Eesti seadused ikkagi seda, kas ja millised määrdeomadused peavad diislikütusel olema.

?Puutume sellise probleemiga üsna sageli kokku ja mina ei oska autoomanikele soovitada muud, kui kallaku kütusepaaki õli või kütuselisandit. See on parim tagatis, et midagi ei juhtuks,? lausub Andres Metsla.

Metsla kirjeldas sel nädalal toimunud juhtumit, mil teenindusse tuli järjekordne 20 000km läbisõiduga garantiiauto, millel oli kütuse kõrgsurvepump kinni kiilunud. ?Sedapuhku pääsesime kõik kerge ehmatusega. Kallasime pumba õli täis, lasime veidi aega seista ja mehaanilist jõudu rakendades hakkas pump uuesti tööle. Tavaliselt nii lihtsalt hakkama ei saa,? nentis Metsla ja lisas, et pumba kinnikiilumine ei saa tulla millestki muust kui määrdeomadusteta kütusest.

Metsla tunnistas, et vaadates diislikütuse hindasid meie tanklates, ei suuda ta enam tuua ühtegi põhjust, miks ta peaks ostma diiselmootoriga auto. ?Kokkuhoid, mis kaasneb diiselmootorite väiksema kütusekuluga, võib muutuda hetkega nulliks, kui ma pean hakkama pumpa vahetama või seda remontima,? tunnistab Metsla.

Diiselmootori kõrgsurvepumba remont maksab ASi Karla Auto O.K. direktori Tõnu Lokotari sõnul umbes 15 000 krooni. ?Seni on võimalik kõiki pumpasid remontida ja ma ei näe põhjust, miks peaks alati uue pumba ostma. See tuleb ikkagi kaks korda odavam,? lausub Lokotar.

Temagi tunnistab, et diiselkütusega pole Eestis asjad kaugelt korras ja on seda ka omal nahal tundnud. Midagi tõestada pole aga niikuinii võimalik ja nõnda sõidab temagi lootuses, et ehk midagi ei juhtu. Regulaarselt kasutab ta kütuselisandit, et vältida võimalikke probleeme.

Samas ei näe Lokotar ette diiselmootorite surma Eestis. Kindlasti ei hakka keegi ostma bensiinimootoriga kaubikuid, rääkimata veoautodest. Ka sõiduautode puhul usub ta, et diiselmootorite kasutamine ei vähene. ?Kui temaga ikkagi tuhat kilomeetrit paagitäiega sõita, siis on ta efektiivsem kui bensiinimootor. Ja ma usun, et ega see solkkütus meie turule igaveseks jää,? lausub Lokotar.