Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Keskpanga kommentaar kolmanda kvartali majanduskasvu ja novembri THI kohta
Vaatamata majanduskasvu aeglustumisele nii Euroopas kui ka Ameerika Ühendriikides, oli majanduskeskkond III kvartalis endiselt soodne ja majanduskasvu aeglustumist peamiste kaubanduspartnerite juures ei saa üks-üheselt üle kanda Eesti eelseisvate perioodide kasvunumbritesse.
Nii näiteks kasvas kaubaeksport endiselt väga jõudsalt, kiirenedes ümbertöötluskaupade osas võrreldes II kvartaliga veelgi.
Samas polnud majanduskasvu väike alanemine (7,4%-lt 6,9%-le) üllatav, ootasime isegi suuremat aeglustumist. Sellele viitasid juba varem teatavaks saanud töötleva tööstuse läbimüügi kasvutempo alanemine ja transiidimahtude vähenemine alates sügisest (praegu on veel teadmata, kui palju täpselt aeglustus teenuste ekspordi kasvutempo).
Ligi 7%ni ulatuv majanduskasvu hinnang annab alust loota investeeringute kasvu kiirenemist, ehkki ka III kvartalis ei saavutanud investeeringud ilmselt 1998. a taset. Sisemaise nõudluse kasv toimus jätkuvalt eratarbimise toel, millele viitavad jaekaubanduse jätkuvalt kiired kasvunumbrid.
Praeguses arengufaasis ongi põhiküsimuseks, kas uus tasakaalutase on saavutatud endisest väiksemate kapitalimahutuste tingimustes või võib vähene investeerimine järgnevate perioodide majanduskasvu piirama hakata.
Ehkki novembris oli inflatsiooni kiirenemine väiksem kui oktoobris, on mõlema kuu THI kasv kooskõlas inflatsiooni oodatud ajutise kiirenemisega (aasta arvestuses oktoobri 5,4%-lt 5,7%-le).
Hinnakasvu toetasid kütusehindade kõrgseisust tulenev transporditeenuste kallinemine ja põhitoidukaupade hindade tõus. Dollari ja mõnede imporditavate toidukaupade odavnemine ning suhteliselt vara alanud jõulueelne müügikampaania avaldasid hinnatõusule vastutoimet, mistõttu inflatsiooni kiirenemine osutus isegi kardetust väiksemaks.
Eesseisvaks talveks ei ole oodata hinnakasvude aeglustumist. Sellele viitab jätkuvalt kõrge naftahindade tase, Euroopa loomaliha probleemid ning planeeritavad administratiivsed aktsioonid nagu näiteks elektri hinna tõus. Vähemalt järgmise aasta I poolel on inflatsioon kiirem kui 2000. a alguses. Eeldusel, et euroalal alaneb inflatsioon järgmise aasta II pooleks taas 2 protsendini, ei ulatu järgmise aasta keskmine hinnakasv üle 5%.