Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Teine kõrgharidus nõuab riigieksameid
Kõrgkoolilõpetajad, kes soovivad hakata sügisel omandama teist kõrgharidust mõnel muul alal, peavad koos gümnaasiumilõpetajatega kevadel riigieksameid tegema, kirjutab Postimees.
Teist kõrgharidust soovivatelt isikutelt nõuavad riigieksamite tulemusi nii Tallinna Tehnikaülikool kui ka Tartu Ülikool.
Tartu Ülikooli vastuvõtutalituse peaspetsialist Aime Randveer ütles, et neil ei saa riigieelarvelisele kohale kandideerida kõrgkoolilõpetajad, kes asusid kõrgkooli riigieelarvelistel kohtadel õppima pärast 1996. aastat. Kõigil varem sisseastunutel on õigus kandideerida Tartu Ülikooli tasuta kohtadele riigieksamite ja sisseastumiseksamite tulemuste alusel.
?Kõrgkooli lõpetanud peaksid minema ikka järgmisele astmele, magistriõppesse, mitte kordama sama astet algusest peale,? lausus Randveer.
Ka Tallinna Tehnikaülikooli saab õppima asuda ainult riigieksamite tulemuste alusel ning teist korda riigi raha eest kõrgharidust ei saa. Samas on tehnikaülikoolis võimalik õppida tasulises täienduskoolituses ning lõpetada ülikool eksternina. Viimasel juhul pole vaja riigieksameid teha.
?Riigieksameid tuleb ikka teha, kes seda aga ei taha, sellel on võimalik õppida raha eest,? ütles tehnikaülikooli vastuvõtukomisjoni sekretär Kulla Võrno.
Tallinna Pedagoogikaülikool võtab ülikooli seadusest lähtuvalt juba kaks aastat eelnevalt riigieelarvelistel kohtadel kõrgkooli lõpetanuid vastu ainult tasulistele kohtadele, kus riigieksameid ei nõuta.