• Jaga lugu:
    Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.

    ÜRO Arenguprogramm sulgeb esinduse Eestis

    Aastatel 1993?2000 on ÜRO Arenguprogramm toetanud Eestis 36 projekti ligikaudu 2 miljoni USA dollariga oma vahenditest ja vahendanud ligikaudu 6 miljonit dollarit teistelt doonorriikidelt või organisatsioonidelt Eestisse.
    Erinevate valdkondade hulgas on ÜRO Arenguprogramm toetanud muuhulgas mitte-eestlaste integratsiooni Eesti ühiskonda, vaesuse leevendamist, meeste ja naiste võrdõiguslikkust, tsiviilühiskonna arengut, informatsioonitehnoloogia võimalikult laia kasutamist.
    Alates 1995. aastast on ÜRO Arenguprogramm välja andnud Eesti Inimarengu aruannet. 8. detsembril ilmub viimane, kuues aruanne, mida on suures osas rahastanud ÜRO Arenguprogramm.
    ÜRO Arenguprogramm alustas Eestis tööd 1993. aasta mais. Eesti Vabariigi valitsuse ja ÜRO Arenguprogrammi vahel sõlmitud koostöömemorandum näeb ette, et ÜRO Arenguprogrammi tegevused on seotud riigi üleminekuperioodiga.
    Olulise osana integreerumisprotsessist maailma on Eesti muutumas välisabi saajast riigist välisabi andvaks riigiks, mille tunnistuseks on 1999. aastal Riigikogu poolt vastu võetud Eesti arenguabi strateegia.
    ÜRO Arenguprogramm on suurim rahvusvaheline arenguabiorganisatsioon, mida rahastatakse ÜRO liikmesriikide vabatahtlikest annetustest. ÜRO Arenguprogramm on tavapäraselt esindatud maailma neis riikides, mis on vähem edukad ning kus sisemajanduse kogutoodang inimese kohta on aastas 70 USA dollarit või vähem.
    Olukorras, kus seni ÜRO tegevust koordineerinud institutsioon, ÜRO Arenguprogramm, on lahkumas, on arutlusel ÜRO tegevuste edasine koordineerimine Eestis.
    Eesti valitsuse 31. oktoobri otsuse kohaselt on Eesti välisministeeriumi juurde moodustatud töögrupp, kes peab tegema ettepanekud ÜRO edasise Eestis kohaloleku võimaliku vormi ja sisu kohta vabariigi valitsusele 19. detsembriks.
    Üritus leiab aset Stenbocki majas.
    ÜRO Arenguprogrammi poolt võtavad üritusest osa härra Jakob Simonsen, ÜRO Arenguprogrammi Euroopa ja SRÜ riikide osakonna direktori kohusetäitja ja proua Petra Lantz-de Bernardis, kes on ÜRO alaline esindaja Eestis.
    Autor: ÄP Online
    Jaga lugu:
  • Hetkel kuum

Teerajajad: ettevõtted vastutagu keskkonna- ja sotsiaalse mõju eest
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Alla 34aastased kõrgharidusega inimesed, kes on enim valmis kasutusele võtma uusi ideid, teenuseid ja tehnoloogiaid, ootavad ettevõtjatelt rohepöörde puhul rohkem tegusid, kirjutab Swedbanki jätkusuutlikkuse valdkonnajuht Maris Riim.
Biden plaanib maksudega rikkaid pitsitama hakata
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Täna avalikustas Senati rahanduskomisjoni esimees Ron Wyden nn "miljardäridemaksu" plaani, mille eesmärk on kõrgemalt maksustada rikkaid ja ettevõtteid, vahendab Reuters.
Raadiohommikus: verivärsked tulemused börsilt ja tipptegijate äriplaanid
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Neljapäevases Äripäeva raadio hommikuprogrammis vahendame kuulajatele värskeid börsifirmade kolmanda kvartali tulemusi. Neljapäeval teatavad need Arco Vara, Tallink ja EfTEN.
Põhja-Euroopa kustutas Lõuna-Euroopa lootused odavamale elektrile Aas: rohkem raha taastuvenergeetikasse
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.
Kui mitu Lõuna-Euroopa liikmesriiki panustas lootusele, et Euroopa energiaturgu reformides oleks võimalik viimastel kuudel rekordeid löövad energiahinnad kontrolli alla saada, siis Põhja-Euroopa keeldus sellest otsustavalt. Teiste seas Eesti.