Tähelepanu! Artikkel on enam kui 5 aastat vana ning kuulub väljaande digitaalsesse arhiivi. Väljaanne ei uuenda ega kaasajasta arhiveeritud sisu, mistõttu võib olla vajalik kaasaegsete allikatega tutvumine.
Neljandik noormeestest on narkouimas olnud
Vähemalt korra elus on mingit illegaalset narkootikumi proovinud neljandik noormeestest ja kümnendik neidudest, samas kui pensioniealised mehed ja naised pole uimastitega üldse mitte tutvust teinud.
Värske ?Eesti inimarengu aruande? järgi on uimastite proovimine ja tarbimine mõne viimase aasta jooksul kasvanud võimsalt just nooremates vanuserühmades. 18-24aastastest on vähemalt korra proovinud narkootilist ainet iga kuues (17%). Seejuures on sellises vanuses meestest uimasteid tarvitanud 24,7% ning naistest 9,4%. Järgmises vanusegrupis, mis haarab 25-34aastased, on narkouimas olnud 17,3% meestest ja 2,7% naistest.
55-70aastaste rühmas aga näitab statistika, et narkootikume pole proovinud ükski naine, sellises vanuses meestest on aga uimastitega katsetanud 1,9%. Põhjuseks peab uurimus asjaolu, et veel kümme aastat tagasi oli illegaalsete uimastite hankimine Eestis kas väga raske või võimatu ning vanemad inimesed, kes on uimastavatest ainetest harjunud tarbima alkoholi, ei orienteeru ümber uutele ainetele.
Vaatamata narkootikumide jõudsale sissetungile 1990. aastatel, jääb Eesti nende kasutamise sageduse näitajate poolest seni veel lääneriikidest maha. Näiteks kannabist vähemalt korra elu proovinuid on Eestis täieskasvanud elanikkonnast 4,2%, Soomes 7,3%, Rootsis 9,0%, Hispaanias 21,7%, Suurbritannias 22,0% ja Taanis 31,3%. Samal tasemel Eestiga on mitmed postsotsialistlikud riigid, aga ka näiteks endine Ida-Saksamaa (3,6%).
Hoolimata sellest, et illegaalsete uimastite tarbimine kasvab, on alkohol endiselt kõige enam kasutatav ja probleeme tekitav uimasti, tõdetakse uurimuses.